Küüditatute lapselaps kolis vabatahtlikult Eestist Siberisse

Siberisse sugulasi otsima läinud Artur Rahula oma Eesti numbrimärgiga auto kapotil. Foto: Jaanus Piirsalu

Kolm suve tagasi istus 57-aastane Artur Rahula oma musta põrnikasse ja sõitis Siberisse. Ja pole sealt tagasi tulnud. «Ütlesin pojale, et see on ühe otsa pilet,» räägib Artur.

Artur läks oma juuri otsima – tema tädid elasid Siberis Krasnojarskis. Sõitis maha 5517 kilomeetrit ja leidis eest kokku kuus lähisugulast, keda polnud oma teadlikus elus kunagi näinud.

Ida-Siberi suurimas linnas Krasnojarskis mai keskel peetavatel Eesti kultuuripäevadel osalejad üllatuvad kindlasti väga, kui näevad linnas Eesti numbrimärgiga Volkswagenit. Artur Rahula pole siiani numbreid ära vahetanud, mis vihjab justkui, et igavaseks ta Siberisse jääda siiski ei plaani. Ta juhib Krasnojarskis väikelaevu ehitavat ettevõtet Ka-Hem Jet Boats, mis on kaatreid müünud isegi Soome jõuametkondadele.