Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Viga saanud kits jäeti tänavale surema (8)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kitsekorjust jäi tundideks tänavale.
Kitsekorjust jäi tundideks tänavale. Foto: Facebook
  • Päästjad ei leidnud vigastatud looma üles.
  • Häirekeskus tundis kolm tundi pärast vahejuhtumit huvi, kas korjus viidi ära.
  • Korjuse oleks pidanud ära viima Varjupaikade MTÜ.

Tallinnas Nõmmel sai eile viga kits ja kuigi Urmas Paeda pere andis loomast teada ametivõimudele, suri loom abisaamata ning ta korjus jäi tundideks tänavale.

«Olen pettunud ja häiritud ükskõiksusest, mis täna aset leidis,» kirjutas Urmas Paet. Tallinnas Nõmmel Raudtee tänava ääres paarsada meetrit Laste tänava ristmikust Pääsküla poole oli pealelõunal pärast kella viit vigastatud metskits. Paeda tütar helistas päästeametisse, ta ise keskkonnainspektsiooni 1313 numbrile ja Tallinna 1345 abinumbrile, et looma aidataks ja ta sõidutee äärest ära toimetataks.

«Erilist entusiasmi vastuseks ei kostnud, pigem vastupidi. Lõpuks öeldi siiski nii 1313 kui 1345 numbri pealt, et asjaga tegeldakse,» kirjutab poliitik.

Paeda sõnul eeldas ta, et kui lubataks tegutseda, siis seda ka tehakse ja Tallinna linnas viga saanud loom saab abi. «Tegelikult mulle ja mu tütrele valetati. Mõni minut tagasi (u kell 1 öösel) sõitsin samast kohast mööda ja see metskits oli samas kohas. Nüüd küll juba surnuna. Kõnedest erinevatele abitelefonidele on möödas kuus tundi,» oli poliitik pahane.

Seega ei ole siiani ükski neist kolmest abisüsteemist selle teatega tegelnud, kuigi nii perele vastuseks väideti.

«Ja kes teab, kui kaua veel nii lapsed kui täiskasvanud sellest surnud metskitsest Tallinna linnas mööda peavad kõndima. Sest see pole ju kellegi asi,» oli ta nördinud. Paeda sõnul ei tohiks sellist ükskõiksust ei tohi Eesti riigis ja Tallinna linnas abisüsteemid endale lubada.

Abitelefon andis info kohe edasi

Häirekeskuse abi- ja infotelefonide keskuse vanemspetsialist Annika Soomeri sõnul teatati tõesti vigastatud metsloomast Nõmmel nii Tallinna kohalike omavalitsuste infotelefonile 1345, hädaabinumbrile 112 kui ka keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.

Päästjad püüdsid looma aidata

Häirekeskus võttis keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313 viimase kolme päeva jooksul vastu kokku 70 teadet vigastatud lindudest või loomadest. Neist enim kõneainet pakkunud juhtum leidis aset Nõmmel, kus 5. mai päeval märkasid mitmed inimesed liikumas metskitse. Häirekeskus edastas teate politseile ja päästele, kes juhtunule kohe reageerisid, kuid kuna loom oli aktiivses liikumises, ei õnnestunud politseinikel ja päästjatel tema asukohta välja selgitada.

Häirekeskuse abi- ja infokeskuse juhataja Lea Rämmeldi sõnul anti vigastatud metskitsest teada kell 17.21 ja juhtunule reageerisid päästjad, kes palusid eluohtlikult vigastatud looma piinade lõpetamiseks jäägrite abi. «Kahjuks suri loom saadud vigastustesse ja surnukeha ära viimiseks informeeriti 18.18 Varjupaikade MTÜd.»

Häirekeskuses 1313 telefonile vastavad töötajad helistasid kell 20.51, et veenduda, kas sündmus lahenes. Siis selgus, et MTÜ töötajad on hõivatud teiste elus loomadega seotud väljakutsetega ja surnud metslooma ära viimisega läheb veel aega. «Seda, kas ja kuidas nende reageerimisaeg kujuneb ning milline ooteaeg on aktsepteeritav, peaks kirjeldama leping, mis nendega on sõlmitud,» selgitas Rämmeld.

Ühtlasi kinnitab keskuse juht, et kõik teated, kui on tekkinud kahtlus, et lind või loom vajab abi, oodatud telefonil 1313.

Sellele telefonile vastavad spetsialistid, kes oskavad anda juhiseid edasiseks käitumiseks ja edastavad teate abistavatele organisatsioonidele.

«Inimesed peaksid arvestama sellega, et 1313 numbril vastavad häirekeskuse töötajad, kes edastavad selle info partnerorganisatsioonidele, kelle vastutusalaks on nende juhtumite lahendamine,» sõnas Rämmeld. Häirekeskuse töötajad nende juhtumite sisulise lahendamise eest ei vastuta, vaid on ühenduseks abistavate organisatsioonide ja teataja vahel.

Tagasi üles