/nginx/o/2019/08/28/12507064t1h50de.jpg)
/nginx/o/2018/05/03/7822127t1h9236.jpg)
Selgub, et uus poliitiline algatus, mis koondab end nime alla «Eesti 200», on ehtekunstnik Kärt Summataveti ja Eesti Instituudi juhatuse liikme Mart Meri kinnitusel registreeritud kaubamärgina patendiametis juba ülemöödunud aasta 17. oktoobril.
Liikumine Eesti 200 on kaubamärgina registreeritud juba 2016. aastal (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täpsus on aus. Täpsuse huvides oleme sunnitud lisama, et liikumist Eesti 200 kujundanud arutelude, seminaride ja töökoosolekute juures ei ole viibinud ühtegi neist tublidest isikutest, kes on alla kirjutanud Postimehes 3. mail ilmunud poliitilisele manifestile «Eesti 200 vajab julgeid eestvedajaid». Meile teadaolevalt ei ole need inimesed kuuldavalt või nähtavalt osalenud ka liikumist Eesti 200 tutvustavatel ja sellega ühinema kutsuvatel üritustel Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Ida-Virumaal. Nõustudes küll sellega, et e-riik Eestis kipub ajale jalgu jääma, teame siiski, et internet ja Google toimib kogu meie riigis ning soovitame seda kasutada ka poliitilise manifesti autoritel. MTÜ Eesti Kultuur 200 ei ole andnud uuele poliitilisele liikumisele kaubamärgi Eesti 200 kasutusõigust,» kirjutavad Summatavet ja Meri allkirjastatud pöördumises.
«2015. aasta suvel meie algatatud liikumine Eesti 200 koondab ligi pooltsada vabatahtlikku, kes juhinduvad Eesti põhiseaduse preambulist säilitada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade ning kes näevad vajadust anda sellele tõdemusele tulevikku vaatav sisu. Liikumises Eesti 200 osalejad leiavad, et preambuli lahtimõtestamine ja kohandamine tänapäevastele ja meile teadaolevalt tulevikus saabuvatele oludele on ainus viis hoolitseda eesti rahva ja Eesti riigi kestmise, heaolu ning turvatunde eest,» selgitavad allakirjutanud.
«Ei maksa heituda sellest, et liikumine Eesti 200 seab ühiskonna elujõulisuse nurgakiviks kultuurilise kestlikkuse. Eesti ühiskond on väike. Peame tunnistama, et Eesti ühiskonna väiksus tõstab tuleviku kujundamisel meie, praegu elusolevate ühiskonnaliikmete vastutuse määra. Liikumine Eesti 200 leiab, et tugev kultuuriline aluspõhi annab edu ühiskondliku heaolu ja kestlikkuse ning tänapäevase avatud majanduse, avatud rahvusluse ja avatud kodanikuühiskonna kujundamiseks,» seisab Summataveti ja Meri pöördumises.
Tugeva kultuurilise aluspõhja kinnistamiseks on liikumine Eesti 200 algatanud Eesti Mälupanga loomise, mille sihiks on koguda, talletada ja käibele tuua Eesti kultuuritegelaste kogemusi jõudmisel oma loominguliste saavutusteni.
«Meie siht on neid teadmisi koondada ja teha neid kättesaadavaks, et ehitada silda olnust tulevasse. Mälupanga tegevusi korraldab mittetulundusühing «Eesti Kultuur 200,» selgitasid Summatavet ja Meri.