Tallinn hakkab kihutajaid taltsutama punase fooritulega

Foor. Foto: Liis Treimann

Tallinna transpordiamet tahab katsetada uudset foorisüsteemi, mis peataks üle lubatud sõidukiiruse kihutavad autod foori punase tulega. Korralikke liiklejaid uued foorid häirida ei tohiks.

«Seda süsteemi kasutatakse mitmes Euroopa riigis, näiteks Poolas, kus see on väga hästi töötanud, isegi suurte teede peal,» kinnitas transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa.

Foorisüsteem on tema sõnul lihtne: kui sõiduk andurist möödudes lubatud sõidukiirust ületab, süttib juhil fooris punane tuli. «Kui sõiduk vähendab kiiruse lubatud piiridesse, süttib korraks kollane ja siis antakse roheline tagasi,» kirjeldas Rüütelmaa.

Sageli sõidavad autod foori tagant pääsedes kolonnina edasi ning jõuavad ühel ajal järgmise foorini. Suurematel magistraalidel on foorid ühendatud niinimetatud rohelisse lainesse, mistõttu saab mitmest ristmikust peatumata üle sõita. Ent kui keegi sõidukitest otsustab kihutada, kas siis rikub see süsteem punase tulega terve kolonni ühtlase sõidu?

«Kui esimesed ületavad kiirust, jõuavad nad ülejäänud kolonnist ettepoole. Järgmine foor annab neile punase tule nii kauaks, kuni ülejäänud õige kiirusega sõites järele jõuavad. Varem või hiljem saavad kihutajad aru, et kiiruse ületamisel pole mõtet,» selgitas Rüütelmaa. «Nendele, kes sõidavad korrektselt, ei muutu midagi.»

Küll aga võib see pisut mõjutada kõrvalteedelt peateele tulijaid, kes kihutajatega ühele joonele satuvad. Kuid nemad peavad niikuinii arvestama, et võivad 50-protsendilise tõenäosusega punase fooritule taha jääda.
Rüütelmaa hinnangul korralikult sõitjaid see süsteem häirida ei tohiks. «Ega punane tuli ei sütti fooris plõksti! Kõik käib oma standardi järgi – enne vilgub roheline, siis süttib kollane ja alles siis punane,» kinnitas ta.
«Plaan on seda süsteemi katsetada ja vaadata, kas see õigustab end ka meil või mitte,» lisas Rüütelmaa.

Esialgu ei öelnud Rüütelmaa kindlaid kohti, kuhu uudsed foorid paigaldatakse. «Tõenäoliselt Pirita suund või Vabaduse puiestee – just sellised kohad, kus kiputakse kiirust ületama. See on liikluspsühholoogiast teada, et kui on suur ja lai, hea tee, kiputakse kiirust lisama,» märkis Rüütelmaa.

Sõidukite kiiruse mõõtmiseks paigaldatakse nendesse kohtadesse fooride ette üksjagu andureid. Rüütelmaa kinnitusel süsteem ülemäära kallis polegi, kuid asi pole veel nii konkreetne, et ta saanuks öelda eri pakkumiste hindu.

«Kui jõuame, saame suve lõpus seda juba proovida,» avaldas Rüütelmaa lootust. Katsetama peaks tema sõnul umbes kolm kuud ja huvitatud ollakse sel puhul ka liiklejate arvamusest – Rüütelmaa kinnitusel koguneb neil praegugi liiklejate arvamusi iga päev kümneid.

Süsteemi tulemuslikkust hinnatakse ilmselt koostöös politseiga. Oluliseks peetakse ka statistikat, mis näitab, kas uue foorisüsteemi abiga on teelõigul lubatud sõidukiiruse ületamine vähenenud või mitte.

Ka Tallinna transpordiametil on olemas vastav kaamera, mis pannakse üles ohtlikesse kohtadesse ja mis fikseerib sõidukiirust ületavad sõidukid. «See on meil praktiliselt kogu aeg töös,» sõnas Rüütelmaa. Erinevalt maantee kiiruskaamerast ei vormista see vaid trahve.

Rüütelmaa lisas, et uudse foorisüsteemi katsetamise kõrval püüab transpordiamet ka fooride rohelisi laineid sujuvamaks muuta ja korrastada.

«Üritame liiklust korraldada nii, et arvestame liiklejaga. Sageli on aga eri gruppide huvid liikluses vastandlikud. Jalgratturid on huvitatud, et neil oleks võimalikult palju liiklemisruumi. Sõidukijuhid soovivad, et peamiselt arvestataks nendega. Jalakäijad soovivad, et nemad oleks eelistatud. Lisaks on meil mootorrattad, ühistransport. Paratamatult tuleb panna paika prioriteetide järjekord,» selgitas Rüütelmaa.

«Lähtume rahvusvaheliselt üldtunnustatud põhimõttest, et prioriteet on jalakäija, siis kergliiklus ehk jalgratturid-tasakaaluliikurid, siis ühistransport ja alles siis autod,» selgitas liikluskorraldaja.