/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)
/nginx/o/2015/10/15/4595567t1h01b9.jpg)
Riigikogu tänasel istungil vastu võetud seadusega võetakse üle Euroopa Liidu õpi- ja teadusrände direktiiv, mis lihtsustab kolmandatest riikidest pärit teadlaste ja üliõpilaste liikumist Euroopa Liidus.
Riigikogu muutis välismaalaste seadust (15)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmandatest riikidest pärit teadlased ja üliõpilased saavad seaduse järgi Euroopa Liidu liikmesriikides liikuda, ilma et nad peaksid taotlema vastuvõtva liikmesriigi elamisluba. Teisest Schengeni riigist saadud elamisloa või viisaga võivad teadustöö tegijad edaspidi Eestis viibida dokumendi kehtivusaja lõpuni. Üliõpilased võivad selle loa alusel õppida Eesti kõrgkoolis kuni 360 päeva.
Seadusega tehakse ka muudatus, mis lubab teadlastel, üliõpilastel ja õppejõududel pärast elamisloa kehtivusaja lõppu viibida Eestis senise 183 päeva asemel 270 päeva, et siin töötada või asutada ettevõte.
Lisaks määratakse direktiiviga kolmandatest riikidest pärit lapsehoidja-koduabilise (au pair’i) Eestisse lubamise ja siin elamise tingimused. Välismaalane, kes soovib tulla Eestisse keelt õppima ja eesti kultuuriga tutvuma, saab end registreerida siin lühiajaliselt kuni üheksaks kuuks töötama või taotleda tähtajalist elamisluba töötamiseks kuni üheks aastaks lapsehoidja-koduabilisena. Lapsehoidja-koduabilise töö maht ei tohi ületada 25 tundi nädalas ja üks päev nädalas peab olema töökohustustest vaba.
Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 23. mai 2018.
Läbirääkimistel võtsid sõna Artur Talvik Vabaerakonna fraktsioonist, Mart Helme Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ja Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.
Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (590 SE) poolt hääletas 65 saadikut, vastu oli 13 saadikut ja erapooletuid saadikuid oli 8.