USA demokraatide presidendikandidaat Barack Obama täitis eile kolme üleriikliku telekanali ja mitme kaablikanali eetri vaadatuimal ajal pooleks tunniks valimisreklaamiga, milles ta tutvustas oma plaane riigi majandusliku ja sotsiaalse olukorra parandamiseks.
Obama vallutas eetri, McCain üritab vastu lüüa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
CBSi, NBCi ja FOXi, aga ka mustanahaliste meelelahutuskanali BET ja hispaaniakeelse Univisioni vaatajad said Obama pikas infoklipis teada keskklassi ameeriklaste rasketest aegadest ning Illinoisi senaatori ettepanekutest majandusliku olukorra parandamiseks, vahendas Reuters.
Lisaks esitas kandidaat oma nägemuse Iraagi sõja lõpetamisest. Konkurente osavalt kokku lõigatud materjalis kordagi eimainitud. CNNi andmetel idaranniku aja järgi kell kaheksa õhtul alanud pooletunnine saade lõppes aga otselülitusega Floridasse, kus Obama pidas kõne kampaaniaüritusel, millele saabus teiste seas ka eelmine demokraatide president Bill Clinton.
Obama eilne teleofensiiv läks vaatlejate hinnangul maksma miljoneid dollareid – ilmselt pidi ta maksma terve miljoni eraldi igale suurele televõrgule. Ehkki teleaega on kandidaadid ka varem ostnud, peetakse sedavõrd jõulist musklinäitamist siiski pretsedendituks. Kuid tänu rohketele eraannetustele Obamal selleks raha jätkub. Septembris koguti mustanahalise senaatori toetuseks veel 150 miljonit dollarit juurde.
Konkurendist küsitlustes selgelt maha jääv vabariiklaste presidendikandidaat John McCain on suhtelisest rahanappusest hoolimata alustamas ka oma viimast pealetungi telereklaamidega tähtsaimateks võitlustandriteks peetavates osariikides – Associated Pressi andmetel Ohios, Indianas, Virginias ja Floridas.
McCain nimetab oma rivaali liiga kogenematuks, et asuda riigipeana relvajõudude ülemjuhataja kohale ja kaitsta ameeriklasi vaenlaste eest. Ta süüdistab demokraati ka soovis tõsta makse, eesmärgiga jagada ümber jõukamate ameeriklaste vara