/nginx/o/2017/06/07/6758333t1h91b6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/12/6652807t1hdb37.jpg)
Mitmel pool Saaremaal kaupluste juures siiani tolgendavad kärakavendade seltskonnad on Laimjala kandist kadunud, kirjutab Saarte Hääl homses lehenumbris.
Saarlane kurdab: koos külapoe topsivendadega kadus ka võimalus abiväge palgata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kallemäel ja Laimjalas kauplusi pidav Liivi Saagpakk ütles, et kui 15–20 aastat tagasi oli poe ümbruses päev läbi konutavaid joomamehi üsna palju, siis nüüdseks on nood päris ära kadunud. «Ei ole meie juures enam istumist ja trimpamist,» sõnas ta. Sama asi oli ka Audla poega, mille Liivi möödunud aastal ostjate puudusel sulges.
Miks ajakirjanduselt pidevalt hurjutada saanud maaelu allakäigu «kaanepoisid» poe taha enam teed ei leia, ei osanud Liivi täpselt öelda. «Kes on ära kolinud ja kes on läinud mulla alla, aga võib-olla on see mentaliteet ka natukene muutunud,» pakkus poepidaja.
Oluline roll joomameeste kadumises on Liivi hinnangul Eesti politseil, kes nii mõnelegi purjuspäi jalgrattaga tuigerdanule soolase trahvi tegi.
Et igal medalil on kaks külge, käib kummalisel kombel ka poetaguste kadumise kohta. Nii kurtis Laimjala külje all Jõe külas elav Kalev Sirp, et kui vanasti sai poes käies alati kõik külauudised kätte, siis nüüd pole vajalikku teavet enam kusagilt võtta. Kalevi sõnul pole tal sel aastal esmakordselt enam jaksu ise talvepuid teha ja pole ka poetagust seltskonda, kelle käest või kelle juhtnööride kaudu abijõudu palgata.