MEV100 peakorraldaja: tõelisele jooksusõbrale on see püüdlemist väärt sündmus

Maraton Eesti Vabariik 100 on 22. juunil 2018 Pärnumaal toimuva Võidupüha maratoni erisündmus, mis tähistab riigi juubelit eriti sportlikul moel. Eesti vanim asulakoht on leitud maratonidistantsile jäävast Pulli külast. Foto: Allikas: 2silda.ee

Eesti Vabariigi sünnilinnas Pärnus toimub sel suvel ajalooline jooksupidu. Maraton Eesti Vabariik 100 nime alla koonduv erisündmus on korraldajate sõnul väärikas kingitus spordirahvale ja sünnimaale. Osaleja jaoks aga kordumatu teekond, mis kingib võimaluse tähistada Eesti juubelit jooksurajal pingutades. Milles seisneb maratoni võlu ja milline on peakorraldaja Vahur Mäe isiklik jooksukogemus? Ja mis saab jooksupeost siis, kui 22. juunil on sooja rohkem kui 15 kraadi?

Maraton EV100 (MEV 100) peakorraldaja Vahur Mäe on jooksjana osalenud ühtekokku enam kui viieteistkümnel maratonil. "Täpset arvu ma ei teagi, sest pole arvestust pidanud, kuid jooksmisega olen pea 20 aastat tegelenud – seega maraton aastas," arvutab Mäe.  

Mullu jooksis ta sama aasta sees koguni kaks maratoni: ühe Eestis ja teise esimest korda välisriigis – Ljubljanas Sloveenias. Korralduspoole kogemusi on mehel samuti rohkem kui küll: MEV100 on Mäe loetelus seitsmes.

Tõelise maratonifännina peab mees taolist jooksupidu püüdlemisväärseks eesmärgiks. "Maraton on ühtaegu nii sümbol kui ka trofee," võrdleb Mäe. Ta tunnistab, et paljuski mängivad taolise kuvandi tekkes rolli legendid. 

"Maratoni sünniloost 490 aastat e.m.a on ju nii palju räägitud.  See on midagi kauget ja kõrget, aga samas nii reaalne – olles korraga siin samas, jooksurajana su ees. Ning meeleolu on alati ülevalt ootusärev, olgu ees elu esimene või juba mitmes maraton." 

Kogemusest kõneldes rõhutab Mäe, et üski maraton ei ole lihtsalt läbitav. 

"See nõuab pikka vaimset ja füüsilist ettevalmistust ning sooritamine tähendab väga paljude jaoks teatud sümboolsest verstapostist möödumist ja isiklikku küpsemist. Ka Eesti 100 on üks sümbol teiste seas, ent siiski eriline ja kordumatu.

Siit edasi arutledes: Eesti iseseisvumine on olnud pikk ja vaevaline teekond. Usutavasti kaks sümbolit juubeliaastal spordisõbra jaoks resoneerivad. Seda eriti Pärnumaal."

Ent miks just maraton? Või annab pidulik nimi raskele teekonnale teistmoodi tähenduse?

"Eestis on tõesti arvukalt maratone ja üha suurem väljakutse jooksuhuvilisele on neid üksteisest eristada. Spordisõbrad otsivad uusi võimalusi ja ehedust. MEV100 seda kahtlema pakub. Ka asukohal ja aural on elus tähtis roll. Pärnumaal on väga tugevad seoses tänase Eesti Eestiks kujunemise teel. Peale selle, et just Pärnus leiti 1918. aasta 23. veebruaril esmakordselt võimalus deklameerida manifesti Eestimaa rahvastele ning et Pärnu võib uhkustada tiitliga EV sünnilinn, on siitkandist – Pullist ja Reiust – leitud ajaloolised märgid, et jää taandudes ligi 11 000 aastat tagasi seadsid esimesed inimesed Eestimaa pinnal end just siin sisse.

Aga seoseid leiab veelgi. Kasvõi rahvuslik ärkamisaeg. Nimed Koidula, Jannsen, Carl Robert Jaksobson jpt lähemat tutvustamist ei vaja. Esimest Eesti ajalehte hakati välja andma Pärnus – 1857. aastal sündis Jannseni loodust Pärnu Postimees. Kõigil nendel ja paljudel teistel põhjustel on Pärnul ainuvõimalik juubelit mitmeti tähistada ja MEV100 ajend on tugev."

Ühele linnale on taolise suurürituse korraldamine korralik katsumus. Kas osalejaterohke rahvaürituse saaks ka teisti korraldada? 

"Me tõesti otsisimegi taolist alternatiivi ning e-riigi väärselt pakume ainulaadse võimaluse neilegi, kes suvepealinna nüüd mingil põhjusel tulla ei saa. Korraldame ainulaadse e-maratoni, mida soovija saab 21.-22. juunil läbida endale sobivas kohas üle maailma. Oled sa Käinast või Canberrast, teed oma maratoni või poolmaratoni ära, saadad korraldusele distantsi läbimise kohta digitaalse tõendi ja saad tulemuse protokollis kirja: modernse jooksja põhivarustuses on ikka mingit laadi tehnoloogiline vidin, mis fikseerib läbitud distantsi, koha ja aja.

Nagu kõik osalejad, saab ka iga "virtuaaljooksja" saab MEV100 diplomi ning postiga saadame talle soovitud kohta väärika MEV100 medali. Aprilli lõpuni toimuval registreerumiste tabelil silma peal hoides näen, et virtuaaljooksjad koguneb üha ja pole välistatud, et lõpuks näeme ligi sadat osalejat. Uuendusliku võimalusega toome Pärnut ja pikamaajooksu paljudele oluliselt lähemale."

Maraton on kahtlemata elusündmus ning kuuldavasti on sel omalaadsel spordipeol finišeerudes isegi abieluettepanekuid tehtud. Rääkimata sellest, kuidas perekonnad ühiselt raja ääres osalevale pereliikmele kaasa elavad. Ent terviserajal juhtunud õnnetused on teinud meid ka ettevaatlikumaks. Nii on põhjust rääkida ka tervisespordi ohtudest. Millised on Teie kui korraldaja jaoks ettevaatusabinõud?

"MEV100 korraldaja Pärnu Kahe Silla Klubi lähtub organiseerides ja osalejaid rajale kutsudes vastutustundlikult ning rõhutab, et jooksmine ei pruugi alati kõigile sobida. Jagame juhiseid, et osalema tulles võtab osaleja alati teatud kõrgendatud riskid, mis tema enda tervist puudutavad. Oleme teadlikud, et väga paljud, kes rajale tulevad, ei ole reaalselt kursis oma tervisenäitajatega, mistõttu soovitame kõigile ennetavalt perearsti külastamist. Enesetunne võib küll suurepärane olla, aga see ei pruugi näidata alati head tervist.

Koostöös Pärnu Haiglaga oleme korraldanud kampaaniaid, kus osalejad saavad spordiürituste pingevabas keskkonnas esmaseid terviseteste sooritada – mõõta vererõhku, kolesterooli, veresuhkrut ning isegi südame elektrokardiogrammi teha. Seega tegeleme esmalt ennetustööga ja osalejate teadlikkuse tõstmisega. Seda tuleb teha pidevalt. Korraldajatena peame teadma, millest räägime. Sel põhjusel on mitmed meist, kes ise erinevatel üritustel jooksevad, hakanud regulaarselt ja teadlikult iga-aastases tervisekontrollis käima. Siis kõlab see ka osaleja jaoks usutavalt.

MEV100 saab tervisenõuannete osas kõrgendatud tähelepanu, sest distantsid on pikad ning väga paljud jooksevad Pärnus oma elu esimese poolmaratoni või maratoni. Meie meeskonnas on eraldi terviseturvalisuse juht, kes vastutab selle plaani rakendamise eest.

Koostöö on Pärnu Kiirabiga tegutsevad eribrigaadid nii rajal kui ka finišis, kaasatud on vabatahtlikke esmaabitöötajaid. Kokku on neid inimesi 30 ringis. Rajal takseerivad osalejaid ratastel esmaabitöötajad ning kõigis 12. teeninduspunktis on esmaabi andmise võimekus. 

Tänu MEV100 raja keerukusele ja südasuvisele ajale on meil rajal reeglina rohkem teeninduspunkte kui teistel Eesti maratonidel. Oluline on, et kõigis punktides on piisavalt jooki, eriti vett ja taastavaid toiduaineid. Ning kui sooja peaks tulema rohkem kui 15 kraadi, korraldame rajale mitmed jahutuspunktid – dušid ja vihmutid."