/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)
/nginx/o/2016/01/31/4955917t1h2002.jpg)
Siseministeeriumi vedamisel viidi Pärnumaal kolme ja poole kuu jooksul läbi pilootprojekt, mille käigus perevägivalla juhtumite korral lahkus või eemaldati kodust pigem vägivallatseja, mitte vägivalla ohver.
Pärnumaal tehtud katses lahkus perevägivalla korral ohvri asemel kodust vägivallatseja (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seesugust teistsugust lähenemist katsetati Pärnu linnas ja maakonnas 15. detsembrist kuni 31. märtsini. Projekti eesmärk oli katsetada erinevaid lähenemisviise, kuidas tagada lähisuhtevägivalla all kannatanule parim kaitse ja tugi ning peatada vägivalla jätkumine. Samuti pöörati suuremat tähelepanu kannatanute kohesele nõustamisele.
Kolme ja poole kuu jooksul registreeriti Pärnu maakonnas kokku 160 lähisuhtevägivalla juhtumit, neist 119 Pärnu linnas. Üle kahe kolmandiku olid juhtumid, kus ei tõendeid füüsilise vägivalla kasutamise kohta, 46 juhul registreeriti kuriteo toime panemine ja alustati kriminaalmenetlust.
Nendest kaheksa kuritegu leidsid lahendi kiirmenetluse raames, seitsmele inimesele mõisteti tingimisi vangistus ja ühele reaalne vanglakaristus.
Vägivalda kasutanud inimene lahkus kodust rohkem kui pooltel juhtudel, 21 korral toimetati inimene kainenema ja 22 korral peeti kahtlustatavana kinni. Kolmele vägivallatsejale määras kohus ajutise lähenemiskeelu. 41 juhtumit toimusid laste juuresolekul, nende kohta edastati teade lastekaitsetöötajale. 112 juhul oli vähemalt üks tüli osaline tarbinud alkoholi.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/27/7811401t1h3887.jpg)
Pärnumaal läbiviidud pilootprojekti andmete järgi on keskmine perevägivallatseja 41-aastane mees ja tema ohver samaealine abikaasa või elukaaslane.
Valdavatel juhtudel on vägivallatseja alkoholijoobes, kolmandikul kordadest on mõlemad alkoholi tarvitanud. Kõige sagedamini pannakse vägivaldseid tegusid oma lähedase suhtes toime laupäeva õhtuti.
«Projekt näitas seda, kui oluline on kogu protsessi jooksul tegeleda vägivalla all kannatanud inimesega, teda toetada ja talle turvaline keskkond tagada. Tihtipeale ei tunneta kannatanu ennast ise ohvrina ja tema olukorda tuleb talle alles selgitama hakata. Siin on väga oluline, et inimene ei jääks üksi, vaid erinevad asutused reageeriksid kiiresti ja ühiselt,» rääkis siseminister Andres Anvelt.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/27/7811318t1h970f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/27/7811425t1h68fa.jpg)
Siseministeeriumi sõnul oli projekti üheks eesmärgiks kontrollida, kas Eestis kehtiv õiguslik regulatsioon on lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamiseks piisav. Selgus, et üldjoontes on õigusruum lähisuhtevägivallaga tegemiseks ja ennetamiseks küllaltki paindlik ja toimiv, samas on kannatanute paremaks kaitseks vajalikud siiski mõned seaduste täiendused, näiteks ajutise lähenemiskeelu kiirem määramine vägivallatsejale.
Pärnu linnas ja maakonnas jätkatakse pilootprojekti raames katsetatud tegevustega, projekti on plaanis laiendada ka teistesse Eesti piirkondadesse.
Möödunud aastal registreeriti üle Eesti hinnanguliselt 2632 perevägivallakuritegu. Tugikeskustesse pöördus 1939 naist.