Filmiarvustus: «Vaimude lahkaja» on lisa Briti õudusfilmide paremikku

Foto: Kaader filmist

Vaid mõni nädal pärast pingelise hirmutaja «Kena vaikne kohake» väljatulekut jõuab kinno veel üks ootamatult kõhe õudusfilm. «Vaimude lahkaja» tuleb Suurbritanniast ning selle on teinud Jeremy Dyson ja Andy Nyman omaenda populaarse näidendi põhjal.

Mitmest filmist ja teleseriaalist tuntud Nyman mängib «Vaimude lahkajas» ka peaosa – paranähtustele pühendunud skeptikut Phillip Goodmani, kes asub uurima kolme väidetavalt üleloomulikku juhtumit ning kohtub enda sõnul vaimu näinud inimestega. Teisisõnu jutustab «Vaimude lahkaja» kolm omavahel seotud lugu, mis puudutavad ka juhtumitele kaine mõistusega läheneva Goodmani enda elu. Ja seda kõike britiliku viisakuse ja sarmikusega, mis on USA õudusfilmide kõrval vägagi teretulnud.

Olgugi et ükski lühilugu ei üllata originaalsusega, suudavad need oma otsekohesuses sügavale naha alla pugeda ja närvikõdi pakkuda. Õudusžanri hästi tundvad Dyson ja Nyman on ilmselgelt eeskuju võtnud klassikalistest Briti tondifilmidest, nagu näiteks Robert Wise’i «Öö kummituste majas» (1963). «Vaimude lahkaja» mõjuvuses mängib suurt rolli ka filmi ülesehitus. Kuna iga juhtumi lahtiharutamisele kulutatakse suhteliselt vähe aega, toimuvad kriipivad kokkupõrked üleloomulike nähtustega spontaanselt ja pikema sissejuhatuseta, enne kui vaataja on jõudnud alateadlikult valmistuda ja rahulikult sisse elada.