Põhja-Tallinna linnaosavanem Raimond Kaljulaid tegi linnavolikogu esimehele Mihhail Kõlvartile ettepaneku püstitada uuele Balti jaama väljakule monument kahele armastatud eestlasele – Jaak Joalale ja Urmas Otile, kes oma eluajal tõusid superstaari staatusesse ja väärivad linnaosa vanema sõnul Tallinna linnaruumis jäädvustamist.
Põhja-Tallinna vanem tahab Balti jaama väljakule Jaak Joala ja Urmas Oti kuju (4)
Kaljulaidi hinnangul oleks sobivaimaks lahenduseks pink, millel eelmainitud suurkujud istuvad – sarnaselt kirjanike Eduard Vilde ja Oscar Wilde’i pingile Tartus.
«Balti jaama väljak saab mõne aasta pärast uue näo. Lähirongide paviljoni ette tuleb kioskite asemele avar plats, mis toob esile nii ajaloolise jaamahoone kui ka panoraamvaate Toompeale. Sama projekti raames uuendatakse Vana-Kalamaja tänav, mis omakorda ühendab Balti jaama väljaku mereäärse promenaadiga. Olen väga kindel, et Urmas Oti ja Jaak Joalaga monument kujuneks fenomenaalselt populaarseks vaatamisväärsuseks ja pildistamise kohaks nii tallinlastele kui Tallinna külalistele,» ütles Kaljulaid.
Linnaosavanema sõnul on oluline ka see, et Ott ja Joala on tänaseni ühteviisi armastatud ka erineva emakeelega inimeste seas.
«Sellistele kultuuritegelastele monumendi püstitamine just mitmerahvuselise kogukonnaga Põhja-Tallinnasse oleks igati põhjendatud ning samuti ei tohiks ilmselt olla küsimustki, kas nende kahe mehe mälestus väärib linnaruumis jäädvustamist,» ütles Kaljulaid.
Urmas Ott (23.04.1955-17.10.2008) oli telesaatejuht ja ajakirjanik. Ta juhtis telesaateid «Aktuaalne Kaamera», «Hommikutelevisioon», «Öötelevisioon», aastavahetuse autorisaateid «Urmas Ott ja teised», sarisaateid «Carte Blanche», «Augustivalgus» ning «Happy Hour».
Urmas Ott sai tuntuks üle toonase Nõukogude Liidu pretsedenditult seitse aastat kestnud saatesarjaga «Teletutvus», kus ta intervjueeris väga tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelasi. Ta oli ka mitme raamatu autor.
Jaak Joala (26.06.1950-25.09.2014) oli üks hinnatumaid ja säravamaid lauljaid nii Eestis kui kogu endise N Liidu territooriumil. Samuti tegutses muusiku, pedagoogi ja produtsendina. Oma ääretu suure populaarse saavutas ta 1980ndatel toonase Nõukogude Liidu avarustes, alates 1980. aastate lõpust keskendus täielikult Eesti publikule. Mängis ka mitmes mängufilmis.
Monumendi idee on inspiratsiooni saanud erinevatest maailma paikadest, kus on püstitatud sellised pingid, kus istuvad suurkujud (nt Malagas Plaza de la Merced’il – Picasso kuju, Londonis New Bond Street’il Franklin D. Roosevelti ja Winston Churchilli kujud ja Tartus kirjanike Vilde ja Wilde’i kujud).
Ettepanekule on lisatud arhitektuuribüroo Ansambel poolt koostatud väga esialgne kavand, mida ei saa mingil juhul võtta lõpliku lahendusena, kuid mis visualiseerib ideed ja markeerib monumendi võimalikku asukohta, mis võtab arvesse ka planeeritava väljaku ümberehitust.