/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/06/03/4138991t1h3c64.jpg)
Keskkonnaagentuuri andmetel lasti lõppenud jahihooajal 15 721 metskitse, kes on kõige arvukamalt kütitud uluk.
Möödunud jahihooajal kütiti kõige enam metskitsi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metskitse küttimine on viimase kolme aasta jooksul pidevalt tõusnud, ülemöödunud hooajal lasti neid 6264. Samuti suurenes möödunud jahihooajal punahirve, kopra ja metsnugise küttimine.
Oluliselt on sigade Aafrika katku hävitustöö tõttu vähenenud metssea küttimine. Kui ülemöödunud jahihooajal kütiti 17 610 siga, siis möödunud hooajal lasti neid vaid 7923.
Mõnevõrra vähenes ka kähriku ja rebase küttimine. Möödunud hooajal kütiti 5265 rebast, mis on pea 300 isendit vähem kui ülemöödunud jahihooajal. Kährikute küttimisarv on vähenenud üle 2500 isendi - möödunud hooajal lasti neid 6627, ülemöödunud hooajal aga 9179.
Põtrade ja huntide küttimine on püsinud teist jahiaastat suhteliselt sarnasel tasemel. Lõppenud hooajal lasti 7315 põtra ning ülemöödunud hooajal 7390 põtra. Hunte kütiti möödunud jahihooajal 104, ülemöödunud hjooajal aga 114. Samal tasemel on püsinud ka karu küttimine - lõppenud hooajal lasti 54, ülemöödunud hooajal aga 55 karu.
Ilvesele pole jahti teist aastat avatud. Samuti ei kütitud ühtegi hahki, mustvaerast ja ondatrat.
Hanelisi kütiti möödunud hooajal kokku 6576, mis on võrreldes eelmise jahihooajaga üle 1000 isendi võrra enam. Samuti suurenes lõppenud hooajal mõnevõrra partide küttimine. Kokku kütiti neid 8730, samas ülemöödunud aastal kütiti 7665 parti.