:format(webp)/nginx/o/2010/09/14/432692t1h5a7c.jpg)
Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi võrdleva poliitika professori Raivo Vetiku sõnul kinnitavad uuringud, et ka eestivenelaste endi arvates parandab koolireform nende konkurentsivõimet ning seetõttu on kirjandusteadlase Märt Väljataga jutt eestlaste kättemaksust tema hinnangul selge ülepakkumine.
Vene kooli reform loob Vetiku arvates Eestis ühtse haridussüsteemi ning seda on tema sõnul ellu viidud mitte radikaalsete meetoditega ja kiirustades nagu näiteks Lätis, vaid järk-järguliselt, vahendas ERR Uudised.
«Meie uuringud kinnitavad, et eestivenelaste huvi osalise eesti keele õppe vastu on tegelikult suurem, kui me sageli arvame. Näiteks viimases integratsiooni monitooringus aastal 2010 pooldas enamik venekeelseid vastajaid osalise eestikeelse õppe alustamist juba lasteaias või põhikoolis, mitte alles gümnaasiumis, nagu praegune reform ette näeb,» rääkis professor.
Küsimus on tegelikult laiem ning taandub lõppkokkuvõttes Eesti riikluse mõtestamisele. «Eesti taastati rahvusriigina, mitte paralleelsete ühiskondadega riigina, nagu mõned Lääne teoreetikud meile soovitasid. Samas saime me Nõukogude ajast kaasa kaks paralleelset koolisüsteemi, mis on omane konsotsiaalsele riigimudelile, nagu näiteks Belgias või Šveitsis.»
Kirjandusteadlane ja Vikerkaare peatoimetaja Märt Väljataga kirjutas kultuuriajakirja aprilli- ja maikuu numbris, et venelastele on venekeelne haridus täpselt sama kallis, nagu eestlastele oli nõukogude ajal eestikeelne haridus ning selle ärakaotamise tulemusel emigreeruvad haritumad venelased.
Väljataga sõnul luuakse ajakirjanduses muljet, nagu venelased ei olekski emakeelsest haridusest huvitatud ning ainult üksikud poliitilised jõud kütavad selle ümber kirgi, kuid tema hinnangul on see absurdne ning vene koolide eestistamine näib lihtsalt eesti natsionalismi väiklase kättemaksuna.