:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
Postimehe otsestuudios kohtusid Eerik-Niiles Kross (Reformierakond), Martin Helme (EKRE) ja Jaanus Karilaid (Keskerakond) selgitamaks, millises olukorras on Eesti töösektor võõrtööliste värbamisega ning kuidas vähendada kasvavat tööjõupuudust.
PÄEVAINTERVJUU Helme: ettevõtjate jutt tööjõupuudusest ei ole siiras, valge maailma spetsialistidele ei taheta lihtsalt maksta (53)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui keegi tuleb rääkima, et nad ei saa kusagilt tööjõudu, siis ei ole see siiras,» sõnas Helme, viidates piiranguvabale tööjõuliikumisele Euroopa Liidus ja teistes arenenud riikides, «eriti IT-sektoris, sest kohe, kui süveneda, selgub, et tegelikult tahetakse inimesi, kes oleks nõus väiksema palgaga.»
«On täiesti vale luua skeeme, kus maksumaksja maksab ettevõtetele, et nad tooksid mujalt maailmast – mitte valgest maailmast, vaid kolmandatest riikidest inimesi, kellele väiksemat palka maksta.»
Reaalsus on paraku ettevõtjate seisukohast selline, et Euroopa Liidu spetsialistide tung Eesti tööturule ei ole kuigi suur ning tööjõupuudus on süvenev nähtus. Ettevõtjate katusorganisatsioonide hinnangul vajab Eesti järgneva 10 aasta jooksul spetsialiste suurusjärgus 29 000 inimest.
«Me ei ole ju nii ebanormaalsed, et arvaksime, et saaksime võrdsetel alustel maailma majanduses konkureerida Saksa majandusega,» lisas seepeale Helme.
«Loomulikult ei saa me konkureerida Saksa majandusega tervikuna, kuid on valdkondi, kus me teeme seda juba täna,» jätkas Kross, «kas või seesama IT-valdkond. Portugal on asunud IT-spetsialiste meelitama ning viimasel ajal umbes kümnest viis lähevad Portugali ja Eestisse 0,5.»
«Probleem on kohati emotsionaalne. Vaadates konkreetset kaasust, siis ettevõtjad soovivad, et riik maksaks toetust ja vabastaks kõikidest kvootidest IT-spetsialistid, siis on see kindlasti ebaõiglane ja üleüldse kõik sellised toetused, mis kujutavad riigi sekkumist majandusse, on igal juhul kahtlased,» lisas Kross.
«Kindlasti on see teema laual ja siseministeerium on kaasanud teadlasi ning me kindlasti mõistame ettevõtjate muret,» kinnitas valitsuserakonda esindanud Jaanus Karilaid, «aga kui me tahame kaitsta Eesti tööinimest, siis ligi 100 000 on lahkunud just seetõttu, et meil on liiga madalad palgad.»
«Sellest olukorrast väljatulemuseks on ühelt poolt toetusskeemid, teisalt on meil tööjõurendifirmad, kes vahendavad siia töötajaid, aga maksavad makse Poola või mujale. Võõrtööjõud peaks meie jaoks olema ikka tuluallikas, mitte kuluallikas,» märkis Karilaid ning osutas vajadusele selliste firmade tegevus lõpetada.
Infotehnoloogia- ja iduettevõtete kõrval kasvab töötajate puudus jõudsalt ka teistes valdkondades nagu näiteks ehitus, prognooside kohaselt kaotab Eesti igal aastal suurusjärgus 5000 maksumaksjat.
Vaata päevaintervjuud videoaknas!