Aas soovib ERJK menetluse lõpetamist

Taavi Aas. Foto: Sander Ilvest

Tallinna linnapea Taavi Aas väidab vastuses Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile (ERJK), et komisjoni kuu aega tagasi tehtud ettekirjutus ei tugine faktidel, on vastuolus erinevate õigusaktidega ja ei arvesta riigikohtus kujundatud seisukohtadega ning seetõttu peab ERJK oma menetluse tema suhtes lõpetama.

«Kirjavahetus minu ja ERJK vahel on nüüd kestnud juba mitu kuud ning oma järjekordses vastulauses põhjendan, miks peaks komisjon menetluse lõpetama ja hakkama tegelema päris probleemidega,» ütles Aas linnavalitsuse pressiteenistuse vahendusel. «Kogu menetluse teeb mõttetuks ja naeruväärseks asjaolu, et ebaobjektiivse ja poliitiliselt kaldu komisjoni juht Ardo Ojasalu soovis mind trellide taha saata veel enne seda, kui üldse uurimist alustati ja faktidega tutvuti,» lisas Aas.

Keskerakondlasest Tallinna linnapea ei nõustu ERJK märtsi lõpus tehtud otsusega, mille kohaselt läinud aasta mais, viis kuud enne kohalike omavalitsuste valimisi venekeelses linnalehes Stolitsa ilmunud artikkel, mis rääkis Aasa kandideerimisest Tallinna linnapeaks, on valimisreklaam ja Aasal tuleb selle eest Tallinna linnale tagasi maksta 1011 eurot.

Aas põhjendab oma vastulauses, miks Stolitsas avaldatud uudislugu ei ole käsitletav valimisreklaamina: kõik suuremad ajalehed teavitasid, keda soovib Keskerakond näha tulevikus Tallinna linnapeana; valimistega seotud teave on tavapärane ühiskondliku protsessi osa, mitte üleskutse valida konkreetse isiku poolt poole aasta pärast toimuvatel valimistel; uudis ei kutsunud üles valima konkreetset isikut.

Komisjon väitis oma otsuses, et «vastates temale esitatud küsimustele pidi Taavi Aas teadma, et infolehes avaldatakse kirjutis, mis reklaamib teda kui kandidaati eelseisvatel valimistel». Aasa sõnul on see selge vale. «Rõhutan veelkord – ma ei ole andnud korraldust uudisloo koostamiseks ega avaldamiseks. Selle pool aastat enne valimisi ilmunud artikliga seoses ei küsinud ajaleht minu käest ühtegi küsimust, vaid artikkel oli kokku pandud juba varem ilmunud avalikest allikatest,» kinnitas Aas ja tõi näiteks riigikohtu 2016. aasta otsuse, mis leidis, et valimisreklaami puhul tuleb arvestada ajalist raamistikku ehk reklaamiks saab lugeda teavitusi, mis ilmuvad kolm kuud enne valimisi. «Valijad ei taju kevadel avaldatud infot üleskutsena hääletada isiku poolt oktoobrikuiste valimiste ajal ehk pool aastat hiljem,» leidis Aas.

Ta toonitas, et ajalehed Pealinn ja Stolitsa kuuluvad Eesti Ajalehtede Liidu pressinõukogusse, mis on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ. «Ajalehed ei avalda ainult kohaliku omavalitsuse ametlikke teateid ja ametkondlikku informatsiooni, nagu komisjonis ekslikult leitakse, vaid toimetusel ja seal töötavatel ajakirjanikel on õigus otsustada, millistel päevakajalistel ning Tallinna elanikele huvi pakkuvatel teemadel kirjutatakse,» ütles Aas.

Linnapea leidis, et komisjon on rikkunud põhiseaduses sätestatud õiglase ja ausa menetluse põhimõtet, mis kehtib ka haldusmenetluses ja laieneb komisjonile. «Komisjoni kuuluvad teiste hulgas riigikogus esindatud poliitiliste jõudude esindajad, kelle huvid on erinevad ja väidan, et neilt ei saa isegi eeldada üksteise tegevuse suhtes erapooletuse põhimõtte järgmist,» tõdes Aas lisades, et teise erakonna rahastamise järelevalvet tehes võivad ülejäänud poliitilised jõud olla eriliselt motiveeritud. «Ehk kontroll võib lähtuda kontrollija poliitilistest huvidest. See aga ei ole kuidagi kooskõlas erakondade rahastamise kontrolli eesmärgi ning riigivõimu õiguspärase ja ausa menetluse põhimõttega. Lõpetame palun selle jabura menetluse,» ütles Tallinna linnapea.