/nginx/o/2018/04/23/7805268t1h5a8f.jpg)
Kui 1982. aastal ehitatud raamatukogu 2016. aasta suvel remonti läks, ei osanud keegi ennustada, et uksed saab uuesti avada alles 2018. aasta 25. aprillil. Ülikoolis teisel kursusel õppivad tudengid pole raamatukokku veel pääsenudki. Homsest tekib neil aga see võimalus.
«Siit on puudu mõned diivanid, lauad, toolid,» osutab raamatukogu direktor Martin Hallik teise korruse lugemissaalis. See avataksegi sel kolmapäeval külastajatele esimesena.
«Vajadus on niivõrd ilmselge selle koha järele, mistõttu teeme maja lahti kahes osas,» lisas Hallik.
/nginx/o/2018/04/23/7805271t1h7169.jpg)
/nginx/o/2018/04/23/7805266t1hfb07.jpg)
Teise korruse lugemissaal on maha lõhutud töötajate ruumide arvel avarust juurde saanud. Ka on seal rohkem rühmatöö ruume, kokku 86 istekohaga. «Kogu ülikooli õpetamise sisu on liikumas sinna, et rohkem on grupitööd,» sõnas Hallik, et raamatukogu peab selle kontseptsiooniga kaasas käima.
Ühte ruumi tulevad näiteks anatoomilised õppevahendid, nagu skelett ja ajumudelid. Neid tuleb laenutada letist. «Letitöötajad saavad väga targaks, sest nad peavad hiljem aru saama, kas kõik ajuosad on alles,» muheles Hallik.
Lisaks ehitati raamatukokku peretuba lastele. Raamatukogutöötajad siiski lapsi hoidma ei hakka, vanemad peavad ise püüdma lugemise kõrvalt lastega tegeleda.
/nginx/o/2018/04/23/7805267t1he90e.jpg)
Majja sisenemisel pole vaja enam end tuvastada, ka pole raamatukogus turvaväravaid. Laes olevad andurid registreerivad ära inimeste hulga ja teevad ka turvakontrolli. «Piiksuvad väravad on eilne päev,» tunneb Hallik uhkust.
/nginx/o/2018/04/23/7805273t1hab58.jpg)
Neljast miljonist raamatust umbes veerandile on paigaldatud raadiosageduskiip. Neid pandi aasta otsa ja nüüd saab spetsiaalsetele laenutusmasinatele laduda virna kaupa raamatuid, mille kiipe loeb masin ühekorraga. Enamik kodudesse laenutatavast kogust on kiibistatud, kuid mõned saavad kiibid ka laenutamise käigus.
Veel üks suur uuendus on välisseina küljes olev tagastusautomaat, mis töötab kogu aeg. Viska aga kiibiga raamat sisse ja masin annab selle kohta vastu tšeki isegi kell kolm öösel.
Majas sees, kohe välisukse taga, on aga postipakiautomaate meenutavad kapid, kust saab kätte raamatu, mille laenutamiseks tuleb järjekorras olla. Kappi tuleb panna oma laenutajakaart ning kood avab ukse.
/nginx/o/2018/04/23/7805275t1h3402.jpg)
/nginx/o/2018/04/23/7805279t1h0fde.jpg)
Ehitusmürata pooleliolevas majas siiski ei saa, ehkki aprillis, mais ja juunis avatakse raamatukogu hommikul kell kümme, et kolmanda korruse mürarikkad tööd varahommikul tehtud saaks.
Kogu hoone valmib ilmselt septembri lõpus või oktoobri algul, ehkki praeguse ettevõtte AS Ehitustrust lõpptähtaeg on 9. jaanuar 2019.
Praegune ehitaja olevat graafikust ees. Mäletatavasti pidi ülikool keset töid ehitajat vahetama, kuna AS YIT Ehitus venitas. Esimene etapp remondist pidi valmima juba 2016. aasta sügisel, misjärel lubati avada ka raamatukogu. Kui seda ei õnnestunud teha ka 2016. aasta lõpus, otsustas ülikool lepingu ehitusfirmaga lõpetada. Tekkis pooleaastane seisak ja Ehitustrust jätkas töödega alles mullu suvel, ehkki plaanide kohaselt oleks kogu maja remont pidanud mullu sügisel juba lõppema.
/nginx/o/2018/04/23/7805277t1hbb73.jpg)
Teha on aga veel üsna palju. Tänavu sügisel avatakse näiteks esimene avahoidla. Raamatukogus on kolm korrust hoidlaid. Ühest, kus on raamatud 1945. aastast praeguseni, saab avahoidla.
See tähendab, et inimesed pääsevad sinna ise aastate kaupa paigutatud raamatuid otsima ega pea enam tellimuse täitmist ootama. «Kui raamatud pole suletud hoidlas, vaid avariiulil, siis nende raamatute laenutamine kasvab, sest kõike seda, mida inimene näeb, tahab ta rohkem kui seda, mida ta ei näe,» loodab Hallik.
Hoidla on veel kaste täis ning käib suur raamatute korrastamine ja oma kohtadele tagasi panemine. Kõik inimesed, kel parajasti mingit ülesannet pole, teevad seda. Maskid ees, kindad käes, võtavad nad lahti ehitussodist puhastatud pappkaste, puhastavad raamatud lapiga ning seavad need siis järjekorda. Vähemalt 60 vabatahtlikku on selleks tunde oma aega kulutanud.
/nginx/o/2018/04/23/7805274t1he206.jpg)
/nginx/o/2018/04/23/7805295t1h9027.jpg)
Kui maja täielikult valmis saab, siis on see Halliku sõnul ülikooli elukeskus, kus saab teha kõike, mida üks tudeng peab väljaspool loenguid tegema. Kolmandale korrusele ehitatakse veel fono- ja videoteek ning võimlemissaal.
«Eks see ole maksimumtulemus, mis selles kestas, nendes ruumides on võimalik saavutada,» sõnas Hallik.
Mõni asi on aga jääv – näiteks nõukogudeaegne suur kollane lühter aatriumis ja seinavaip konverentsiruumis. Viimane puhastati 1982. aastast pärit tolmust ära. Puhastuse ning uue elektrijuhtmestiku sai ka lühter, mille mõned klaasid töö käigus purunesid. Õnneks seisis pakk originaalklaase keldris, sest ega neid mujalt võtta poleks olnudki.
Raamatukogu remondi eelarve on ligi üheksa miljonit eurot.
/nginx/o/2018/04/23/7805278t1he8a6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)