/nginx/o/2011/05/24/595594t1h64a8.jpg)
Ilmselt juba järgmisel nädalal algavad Tallinna kesklinnas Eesti Kunstiakadeemia endise hoone alusel alal arheoloogilised väljakaevamised, mis kestavad sügiseni.
Kunstiakadeemia platsil algavad arheoloogilised väljakaevamised
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstiakadeemia avalike suhete juht Solveig Jahnke ütles Postimees.ee`le, et eelmisel sügisel toimunud eeluuringud tuvastasid, et Tartu maantee 1 krundil on maapõues peidus kesk- ja varauusaegne kultuurkiht nig ehitiste jäänused, mida on vaja uurida. Seetõttu alustabki Agu EMS nüüd põhjalikke väljakaevamisi.
Kunstiakadeemia krunt ümbritseti juba paar nädalat tagasi planguga. Kaevamised toimuvad mitmes erinevas kohas. Peale selle paigaldatakse alale ka reklaamplakat, mis hakkab tutvustama kultuuripealinnas Tallinnas toimuvaid ettevõtmisi.
Jahnke sõnul ei ole veel teada, millal kunstiakadeemia uut hoonet ehitama hakatakse. Praegu pole akadeemia nõukogu veel isegi tulevase maja eelprojekti kinnitanud, sest projekti tegemine alles käib. Küll on toimunud mitmeid arutelusid õppejõudude ja tundengite osavõtul.
Tänu riigi poolt kunstiakadeemia uue hoone rajamiseks lubatud rahasumma olulisele vähenemisele tuleb projektis loobuda ka mitmest esialgu kavandatud lahendusest. Suurimaks muutuseks on kindlasti see, et jääb ära kogu hoonet läbiv spiraalne aatrium.
«Asi on selles, et rahvusvahelisel konkursil valiti hoone arhitektuurne eskiis välja enne masu,» ütles Jahnke. «Siis aga saabus masu ning valitsus vaatas rahastamise üle ning pärast suuri võitlusi eraldas kunstiakadeemiale 224 miljonit krooni Euroopa Liidu struktuurifondidest. Ülejäänud raha peab akadeemia ise leidma.»
Kunstiakadeemia uuus hoone läheb praeguste kavade järgi maksma 530 miljonit krooni ehk 34 miljonit eurot, millest 14 miljonit eurot eraldab riik ning ülejäänud 20 miljonit eurot tuleb akadeemial endal leida. Puhtalt ehitamisele kulub umbes 440 miljonit krooni ehk 28 miljonit eurot.
Spiraalsest aatriumist loobumise peamine põhjus on muidugi rahapuudus, kuid teise põhjusena tõi Jahnke välja ka asjaolu, et aatrium võtaks ära osa hoone kasulikku pinda, mida akadeemia toimimiseks on siiski vaja. Aatriumi tehnilisele hooldusele, ventilatsioonisüsteemidele ja tuleohutusele kuluks niipalju raha, et kunstiakadeemia ei saa praegustes tingimustes seda endale lubada.
«Rajame endale küll hoonet võibolla sajaks aastaks, kuid paraku peame lähtuma nendest võimalustest, mis praegu on,» ütles Jahnke.
Palju on viimasel ajal räägitud ka sellest, et tänu rahastamise vähenemisele tuleb kunstiakadeemia hoonesse rohkem kinniseid ruume ning on loobutud avatusest. Jahnke sõnul ei ole see veel sugugi kindel. Kindlasti tuleb majja nii suletud kui avatud pindu. Ta tõi näite, et osa töökodasid, kus on palju müra, tolmu või mürgiseid gaase, ei saagi avatud olla. Akadeemia mõned osakonnad saavad aga kindlasti avatud ruumina toimida.
«Uus hoone loob võimaluse ümber mõelda ka akadeemia toimimise põhimõtted ja struktuuri,» märkis Jahnke. «Seda visiooni on arutatud nii üliõpilaste kui juhtkonnaga. Kas meil on selleks vajadust ja soovi? Kas on vaja pragust toimivat süsteemi muuta?»
Ta lisas, et Londonist ja mujaltki maailmast võib tuua näiteid, kus kunstikoolid toimivad avatud ruumi põhimõttel ning tudengid käivad oma töid tegemas erinevates töökodades kuskil mujal linnas. Kuid Põhjamaades on ka vastupidiseid näiteid. Pealegi ei saa Eesti Kunstiakadeemia end võrrelda Londoni kunstikooli ja sealsete võimalustega.
Kunstiakadeemia eesmärk on tuua kooli kõik mööda linna laiali paisatud osad uude hoonesse kokku ning müüa praegused kinnistud maha.
Tallinna linnavalitsus võttis Tartu maantee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu vastu eelmise aasta oktoobri algul. Planeeringu järgi peaks krundile kerkima 16-korruseline õppehoone.