/nginx/o/2017/12/13/7402801t1ha522.jpg)
Kõnekeeles tselluloositehase ja peenema nimega puidurafineerimistehase rajamise üle on vaieldud ligi aasta. Vastasleeride väidetes on kaalumisel nii keskkond, majandus, kohaliku elanikkonna vajadused kui ka kogu ettevõtmise seaduslikkus. Proovi järele, palju sulle sellest arutelust on meelde jäänud.
Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrandid koostasid viktoriini kursuse «Veebiajakirjandus ja tekstiloome» lõputööna.
Et järgmine kord oma teadmistega rohkem hiilata, loe lisa:
1 Tooraine. Puidurafineerimistehase tooraineks plaanitakse kasutada paberipuitu ja puiduhaket. Tselluloos on taimsest materjalist tööstuslikult eraldatud tehniline kiud, mille peamiseks tooraineks on puit. Vähesel määral saadakse tselluloosi ka muust taimsest toorainest nagu õled, pilliroog jne. Puidurafineerimistehase tooraineks plaanitakse kasutada paberipuitu ja puiduhaket.
Puiduhake ehk hakkpuit on võsast, raiejäätmetest või muust tarbepuiduks sobimatust puidumaterjalist toodetud ja peenestatud kütteaine.
Paberipuit on spetsiifilistele tingimustele (elava tüve lõik, mõõdud, kõverus jm) vastav ümarpuit, mis on mõeldud paberi tootmiseks.
Tselluloosi tootmise toorainena on väärtuslikemateks puuliikideks okaspuud, millest võib saada paremate tugevusomadustega tselluloosi, kuna okaspuukiud on harilikult pikemad kui alternatiivsetel toorainetel. Lisaks on okaspuutselluloosi hind maailmaturul ka kõrgem kui lehtpuutselluloosi hind. Lehtpuutselluloos annab aga paberile häid omadusi, mistõttu kasutatakse seda väga suurtes kogustes just trükipaberite kompositsioonis. Eestis on võimalik tselluloosi toota nii hinnalisest okaspuidust kui ka kasepuidust.
Allikad: Paberipuidu mõõtmise juhised, Hakkpuit, Paberipuit, Tselluloosi tehnoloogia, Kohava: uus tehas aitab Eesti elu edendada, Miljardiprojektist tselluloositehas võib kerkida Emajõe kaldale
2 Tselluloos. Vineerid ja puitkiudplaadid sisaldavad iseenesest tselluloosi, kuivõrd viimast toodetakse puidust, kuid puhtakujuline tselluloos pole nende materjalide tootmise toore. Olulisemad tselluloosisaadused on paber ja papp ning nendest materjalidest valmistatud tooted nagu näiteks tualettpaberid, salvrätikud, mähkmed jm. Peale selle on toiduainetetööstuses pakkematerjalina levinud näiteks tselluloosist toodetud õhuke läbipaistev või trükivärvidega kaunistatud tsellofaan, kuna see ei lase läbi õhku, vett, rasvu ega baktereid. Tekstiilitööstus kasutab tselluloosi ka viskoosi tootmiseks. Lisaks tehakse tselluloosist nitrotselluloosi, mis on suitsuta püssirohu tooraine ning tselluloidi, mida tänapäeval kasutatakse peamiselt vaid lauatennisepallide valmistamiseks, kuid millest minevikus tehti esemeid nukkudest tselluloidfilmini. Lisaks toodetakse veel aga ka nanotselluloosi, atsetüültselluloosi, triatsetüültselluloosi jm, mis on toormeks näiteks nii tekstiil-, plast- ja kilematerjalide kui ka värvide ja liimide tootmisel.
Allikad: Tselluloosi tehnoloogia, Video: milline see palju räägitud tselluloos siis on? Britannica: cellophane, Science clarified
3 Haisulinnad. Kehra tselluloositehas on paberit ja tselluloosi tootev tehas Harju maakonnas Anija vallas Kehras. Selles Singapuri päritolu Tolaram Grupile kuuluvas ettevõttes Horizon Pulp & Paper tehases toodetakse pleegitamata sulfaattselluloosi. Ettevõte on asutatud 1938. aastal ja oli sel ajal moodsamaid Euroopas. Tänaseks on enamik seadmeid suhteliselt vanad, kuid ettevõttes käib siiski pidevalt renoveerimine, millega on tselluloosi toodangumaht viidud üle 60 000 tonnini aastas. Kogu tselluloos töödeldakse ettevõttes ümber paberiks, mida turustatakse üle maailma rohkem kui 30 riiki. Lisaks toodab ettevõte sisseveetavast pehmepaberist tooteid. 2008. aasta 22. aprillil Harju Elus kirjutatud uudises «Eesti Päevalehe korraldatud küsitluse tulemusena selgusid Eesti elamisväärseimad linnad», kirjutati: «Kehra on tööstuslinn, kuhu käib rong, kus on mõis ja väravpalliklubi. Samuti on ta haisupealinn.»
Allikad: Harju Elu, Wikipedia, Tselluloosi tehnoloogia
4 Võrdlused Äänekoski tehasega. Est-For Investi eestkõnelejad on Tartumaale planeeritava tehase puhul toonud paralleele Soomes asuva Äänekoski puidurafineerimistehasega.
Äänekoski tehasega sarnaselt saab Est-Fori tootmisprotsessi kõrvalsaadusteks muuhulgas tallõli (vedel vaik, millest saab näiteks kampolit ja sideaineid) ja roheline energia (sh elektrienergia).
Tartumaale planeeritavas puidurafineerimistehases töödeldakse puittooraine eri koostisosadeks nagu tselluloos, hemitselluloos, ligniin jmt.
Kuna Äänekoski tootmismaht on Tartumaale planeeritava tehase mahust tunduvalt suurem, on erinev ka kahe tehase tooraine vajadus – Tartumaa tehas vajab toorainena ca 3,3 mln kuupmeetrit puitu aastas, Äänekoski tehas aga ligikaudu 6,5 mln m3.
5 Alternatiivkohad. Est-For Investi esindajate sõnul on kõige otstarbekam rajada tehas Suur-Emajõe jõgikonda, kuigi valminud eelanalüüsi käigus sai selgeks, et Eestis on veel kaks tehase tööks vajaliku mageveeressursiga piirkonda.
Planeeritava tehase arendajate sõnul on Eestis kolm tehase toimimiseks piisava mageveeressursiga piirkonda – Pärnu jõe alamjooks, Suur-Emajõe ja Narva jõe jõgikond. Kuna Pärnu jõe alamjooksu ja Narva jõe piirkondade puhul jäävad toorme- ning transpordiühendused nende sõnul kaugeks, eelistatakse asukohana Suur-Emajõe jõgikonda. Est-For Investi juhatuse liikme Aadu Polli sõnul ei välista projektimeeskond, et mingis etapis peavad idee algatajad valikukriteeriumites kompromisse tegema.
Allikas: Biorefinery.ee (EstFor)
6 Koostöö riigiga. «Pealtnägija» avastatud dokumendis «OÜ EST-FOR Invest ettepanekud ja soovid koostööks ja kaastööks vabariigi valitsusega» sooviti muuhulgas seaduste muutmist ja taotluste kiirmenetlemist ning vabariigi valitsuse ja ministrite jätkuvat avalikku toetust projektile. Samuti, et riik ehitaks ise välja vajalikud teed ja trassid.
23. märtsil 2018 eetris olnud «Pealtnägija» kajastatud loos selgub, et seni avaldamata dokumendi järgi esitasid tselluloositehase arendajad 2017. aasta veebruaris ministritele soovide nimekirja, kus on välja toodud 12 punkti. Paber, mille pealkiri on «OÜ EST-FOR Invest ettepanekud ja soovid koostööks ja kaastööks Vabariigi Valitsusega» kannab kuupäeva 13. veebruar 2017 ja esitati majandusministeeriumis kõrgetasemelisel nõupidamisel, kus osalesid ministrid Urve Palo, Kadri Simson, Mihhail Korb ja Marko Pomerants ning Est-Fori juhatuse liige Margus Kohava ja firma õigusnõustaja Jüri Raidla.
7 Eriplaneering. Riigi eriplaneeringu võimalus, mida rakendatakse ka Est-Fori tehase puhul, loodi alles mõni aasta tagasi. Eriplaneeringus pole mainitud suurtootmist või tootmishooneid.
Planeerimisseaduse eriplaneeringu peatükis on jutt sellest, et selle eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi.
See koostatakse objekti puhul, millega on seotud riigikaitse ja julgeolek, energeetika, gaasi transport, jäätmemajandus ning maavarade kaevandamine.
Täpsemalt on mainitud riigimaantee, avalik raudtee, torujuhe (nt gaas), lennujaam, sadam, riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitis, elektrijaam, kõrgepingeliin, ohtlike jäätmete lõppladustuspaik ning nende toimimiseks vajalikud ehitised.
Riiklikku huvi väljendav planeering peab lähtuma riiklikest huvidest, arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi.
Allikad: Riigi eriplaneering, Riigikogu arupärimine
8 Õhusaaste. Tallinna Tehnikaülikooli professori Jaan Kersi sõnul on moodsad puidurafineerimistehased üldiselt lõhnavabad, sest biotoodete tehased kasutavad uue põlvkonna tehnoloogiaid, kus tselluloosi keeduprotsessil tekivad halvasti lõhnavad gaasid püütakse kinni ja need teevad läbi töötlusprotsessi järelpõletuskateldes. Seega on tema sõnul võimalik, et moodne puidurafineerimistehas on lõhnavaba.
9 Vesi. Tehas vajab töötamiseks vett ning tehase rajajad peavad kõige sobivamaks kohaks Suur-Emajõe jõgikonda. Tehase käitamisega kaasneb paratamatult ka mõningane reostus.
Ida-Eesti vesikonna 2015. aasta veemajanduskavas on aga märgitud, et Emajõe ja Peipsi vee koondseisund on halb. Sealjuures on seisund võrreldes varasema uuringuga halvenenud. Eesti riik on veemajanduskavas seadnud eesmärgiks jõuda Emajõe ja Peipsi järve hea seisundini aastaks 2027. Selline eesmärk on seatud ka Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivis.
Puidukeemiatehase arendajate sõnul ei ole nende efektiivsuseks seatud näiteks üldfosfori puhul 2 mg/l, nagu sätestab määrus, vaid parima võimaliku tehnoloogia rakendamisel 0,1–0,2 mg/l. See teeks kuni 4,5 tonni Emajõkke jõudvat fosforit aastas. Sellisel juhul võrdsustuks puidurafineerimistehas pooleteise Tartu linnaga. Keskkonnaministeerium on öelnud, et tehase töötamisega ei tohi kaasneda vee seisundiklassi halvenemist.
Allikad: Eesti puidukeemia perspektiivid, Ministeeriumi hinnangul võib puidurafineerimistehas mõjutada Peipsi järve,
10 Rahastus. Tselluloosi- ja puidurafineerimistehast on nimetatud ka miljardiprojektiks, kuna selle rajamiseks tuleb teha ligi 1 miljardi euro suurune investeering. Tehase eestkõnelejate väitel oleks loodav lisandväärtus 210–270 miljonit eurot, mis moodustaks 1,1–1,4 protsenti Eesti 2015. aasta SKTst. Tehas looks ligikaudu kakssada oskustöökohta pealinnast väljaspool ja lisaks tekiks 500–700 töökohta tehast teenindavas väärtusahelas, lubab rajaja.
/nginx/o/2016/06/14/5511237t1hcae7.jpg)