/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/28/7647235t1h6d34.jpg)
Ajaloolise aprillipleenumi 30. aastapäeva tähistamiseks toimus pühapäeval riigikogu saalis arutelupäev, millel sõna saanud kõnelesid riigist kui kunstiteosest.
Marju Lauristin aprillipleenumit meenutades: riigi võib kerge südamega noortele üle anda (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arutelupäeva avanud riigikogu esimees Eiki Nestor avaldas heameelt, et Eesti rahvas ei pidanud kinni ühest oma kunagisest lubadusest ega hakanud sööma kartulikoori.
«Kuna inimesed keeldusid kartulikoori söömast, siis ongi see vabadus olnud Eestile edukas,» ütles oma tervituskõnes Nestor, kelle sõnul on tänapäeval toimuvad vaidlused Rail Balticu, metsade raiemahu, maksude ja kõige muu üle normaalne osa vabadusest.
«Meie riik ei ole veel siiski valmis,» ütles professor Marju Lauristin ja lisas, et kunagised riigi ülesehitajad võivad riigi kerge südamega üle anda noortele, kes tööd jätkavad.
Helilooja ja dirigent Rasmus Puur ütles riigist rääkides, et väikesel riigil on lihtsam olla kunstiteos kui suurel. Puuri sõnul eeldab riik taastootmist – sarnaselt muusikale, kunstile ja loodusele.
Arutelupäeva noorim esineja, 17-aastane löökpillimängija Tanel-Eiko Novikov ütles oma lõpusõnades, et kui me kuulame üksteist, õpime üksteise vigadest ja õpime üksteist austama, siis on meie riigi tulevik heades kätes.
Eesti Kultuuri Koja korraldatud arutelupäeval «Riik kui kunstiteos» mõtisklesid Eesti tuleviku üle veel riigikogu liikmed Toomas Jürgenstein ja Peeter Ernits, Veiko Spolītis Läti parlamendist, Enn Põldroos, Heinz Valk, Ignar Fjuk, Ike Volkov, Mark Soosaar, Ene Ergma, Helle Tiikmaa, Ilmar Raag, Jaan Elken, Maarja Kruusmaa, Mati Hint, Pille Lill, Siiri Sisask, Seppo Zetterberg ja Toomas Kiho.