:format(webp)/nginx/o/2018/04/15/7787581t1h8308.jpg)
Vanematelt päritud geneetilistel eeldustel on tänapäeva Eestis oluliselt suurem mõju kui nõukogude ajal.
Vanematelt päritud geneetilistel eeldustel on tänapäeva Eestis oluliselt suurem mõju kui nõukogude ajal.
Eelmisel nädalal ilmus ajakirjas Nature Human Behaviour teadusartikkel, milles vaadeldakse 12 500 Eesti Geenivaramu doonori andmeid. Pooled neist on sellised, kes saavutasid oma ametipositsiooni nõukogude ajal, nende kõrval võrdlesid teadlased neid, kes said hariduse juba vabas Eestis ning on asunud seejärel ametisse.
«Meid huvitas, kui palju inimestevahelisi erinevusi saame me seletada erinevustega nende DNA-järjestuses,» lausus artikli juhtautor, Londonis King’s College’is järeldoktorantuuris õppiv Kaili Rimfeld.