«Tulid kaukaaslased ja panid noa kõrile»: kuidas soomlased üritavad Eesti politseid haneks tõmmata

Naine lõi meest noaga õla piirkonda. Foto on illustratiivne. Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Soomlaste kuriteoteadetes ähvardavad siilisoenguga mehed ja kaukaaslased, kes panevad noa kõrile ja viivad kaasa kõik, mis vähegi väärtuslik. Kindlustuspettuse eesmärgil mõtlevad põhjanaabrid välja värvikaid lugusid, ütles Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhtivuurija Hisko Vares.

Viis aastat tagasi hakkas politsei pöörama tähelepanu asjaolule, et suur osa soomlaste röövimisteadetest osutub kindlustuspettuseks. Tegelikult on röövimiste arv Tallinnas vähenenud. Kui kümme aastat tagasi registreeris politsei 462 röövi, siis 2017. aastal 162, kirjutab Helsingin Sanomat.

Eesti politseinikud tõid näiteks pensionäri, kes saatis interneti teel Soomest kuriteoteate. Mees olevat seisnud Viru hotelli kõrval taksojärjekorras, kui kohale veeres valge Lada, millest kargasid välja kolm kaukaaslase välimusega tüüpi. Pensionäri väitel viisid röövlid noaga ähvardades minema kohvritäie kalleid brändirõivaid.

Uurija Avery Tagu muigab sellise loo peale, sest oli juba 2015. aasta ja kunagise taksopeatuse asemel laiutab juba aastaid ostukeskus. Ning hotelli ees asuvas taksopeatuses ootavad nüüd taksod kliente, mitte vastupidi.

Selle loo puänt seisnes aga selles, et tegelikult pole see Soome pensionär Eesti kunagi käinudki. Ta üritas sooritada kindlustuspettuse, et saada olematute rõivaste röövimise eest umbes 5000 eurot hüvitist.

Kuna reisikindlustus korvab kaotuse sageli just 5000 euro ulatuses, esineb see summa paljude „röövimise“ ohvriks langenute avaldustes.

 Teine Soome mees väitis, et takso oli viinud ta reisisadama D-terminalist hotell Olümpia asemel hoopis Mustamäele Kadaka turu lähistele. Seal olevat taksojuht teda noaga ähvardades röövinud.

Aga jällegi, oli juba aasta 2015 ning kunagise Kadaka turu kohal seisab nüüd Mustika keskus.

Veelgi suurem hämmastus tabas Avery Tagu siis, kui ta otsustas Google’i abil soomlase koduaadressi kontrollida. Selgus, et elumaja asemel on seal prügikastid. Tegemist on Soome politseile ammu tuntud kelmiga, kelle arvele kogunes aastaga 13 pettusejuhtumit.

«Viisteist aastat tagasi olid röövid Tallinnas jõhkrad,» ütles Histo Vares. Käesoleval kümnendil on röövide arv märgatavalt langenud ning praegu valmistavad politseile peavalu pealinna noortekambad.

Vares toob põhjanaabrite petulugude puhul välja veel ühe ühise joone: paljud olid enne «röövi» joonud kõige rohkem kaks õlut ja mitte tilkagi rohkem. Nimelt on kaks õlut see piir, mida kindlustusfirmad kahjude korvamisel veel aktsepteerivad.

Leidub ka nutikamaid pettureid, kes on oma loo tõepärasuse huvides uurinud turvakaamerate asukohti ning pannud paika oma marsruudi Tallinnas. Petiste sekka satub ka muidu korralikke Soome kodanikke, kes panevad kindlustuspettuse toime selleks, et vältida lähedaste ja tuttavate halvakspanu.

Nii juhtus möödunud aastal naisega, kes teatas politseile, et südaööl Tallinna raekoja platsil mööda jooksnud varas kahmas temalt käekoti. Juhtumit uurinud Tagu sõnul tuli uurimise käigus välja, et naine oli läinud võõraste meestega hotellituppa, kaotanud käekoti ning otsustanud seejärel juhtunut lähedaste eest varjata. Uute isikudokumentide saamiseks teatas ta Soome saatkonnale, et teda rööviti. Naine ei tulnud aga selle peale, et tal tuleb teha avaldus ka politseile ja kindlustusfirmale.

Kuna soomlanna jaoks oli tegemist esimese kuriteoga, mõistis Soome kohus kindlustuspettuse eest talle 780 euro suuruse trahvi. Sama suure trahvi sai ta Eestis valeütluste andmise eest.