VIDEO: Sukeldu pea ees «Legendide lahingu» kaadritagustesse saladustesse!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Räpilahingus möllavad kired ja sõnasõjas halastust ei tunta.
Olukorra muudab valusamaks tõik, et ründavatel riimidel on ka tõepõhi all!
Otse ütlemine on Eestis suur haruldus. Poliitikud hämavad, avaliku elu tegelased ajavad mulli, armastajad vestlevad vaid läbi lillede… Ainus paik, kus sõnu veel sirgelt kasutada juletakse, on «Legendide lahing». Ja see ajab rahva närvi!
«Säärast ila tuleb suust vaid neil, kel vaja pudipõlle!» Appi, see on ju otsene solvang! Kus on poliitkorrektsus? Kas auväärt riigimees Rainer Vakra pöördub tõesti sel viisil teise tuntud poliitiku Indrek Tarandi poole?
Kontekstist välja rebituna on «Legendide lahingu» laval toimuv otsesõnu ebaviisakas. Aga kui tekst tuleb riimis, säravalt ja teravalt, puäntidega põimitult, muutub asi mustaks huumoriks. Ja see ongi põhjus, miks publik on vaimustusest kõrvade peal. Läbi-lillede-Eestis kuulebki otseütlemist ainult sel laval.
No nagu ehtne poksimatš! Ainult intelligentsemal moel – rusikalöökide asemel lendavad vastastikku verbaalsed paremsirged.
Pole ammu sattunud selliste möllavate kirgede keskele, nagu pulbitsevad «Legendide lahingu» stuudios. Publik huilgab hullemini kui rock-kontserdil. Laval olijate vahel sähvivad välgud ja lendavad sädemed. Mentorid, kes krõbedaid räpitekste kokku panna aitavad, õhutavad veel omakorda takka. No nagu ehtne poksimatš! Ainult intelligentsemal moel – rusikalöökide asemel lendavad vastastikku verbaalsed paremsirged.
Vapraid osalejaid, kes räpilahingus kaasa lüüa julgevad, on igalt elualalt. Muusikute ja meelelahutajate kõrval poliitikud, sportlased, näitlejad... Eesti beatbox'i kuningas Cuba paneb rütmi alla ja lähebki andmiseks. «Oh, ega ma sõnadega polegi harjunud ennast väljendama, rütmides tunnen ennast palju rohkem kodus,» mainib ta hiljem muiates. Cuba on lahe, vahetu tüüp. Selgitab lahkelt, kuidas hääleaparaadist trummid välja võluda. Proovin. Parim biit, millega mina hakkama saan, meenutab paraku haledat puuksu – see kunst tahab harjutamist.
Igal paaril on kolm raundi, et vastane tabavate riimidega tümaks teha. Ülesanne pole tegelikult üldse kerge – pead leidma teise minevikust torkavad teemad, millel oleks ka alust. Võid keerata vinti peale ja panna värvi juurde, aga valega lahmimine siin võidule ei vii.
Kui tõele au anda, siis halvasti ütlemisest iseenesest pole siinkandis ju puudust! Kõik kiruvad, kritiseerivad ja kommenteerivad. Kuid eelistatult salaja ja selja tagant, nagu argpüksile kohane. Internetikommentaarides mörisejaid või sotsiaalmeedias lõugajaid on ülearugi. Aga kas need kõvatajad julgeks nokka paotada ka siis, kui nad oma näo ja nimega suurele lavale rahva ette panna? Või kahaneks lärmav laulupidu samal hetkel saunanurgas piiksuvaks hiireks? Pigem käituks enamik nii nagu Meisterjaani sõnul Mart Müürisepp: «Öösel kommis peaga Facebookis panid laia: «Verona on pask!» Aga hommikul: «Sorry, Koit, ma tegin nalja.»»
Saade, kus solvatakse, kütab korralikult kirgi. Küllap on nii mõnigi omaette mõelnud, et aitab sellest lipitsemisest ekraanil. Keegi võiks rääkida ka sellest, millest hea toon justkui keelab rääkida. Ja tõsi – lahingus osalejate kohta saab publik teada nii mõndagi kompromiteerivat, mida vahel kollane meediagi välja ei nuhi. Omad aga teavad ja vanad luukered tiritakse halastamatult päevavalgele.
«Ma arvan, et kõigil on asju, mida jagada ei tahaks,» ütleb saatejuht Liis Lemsalu. «Kellel väikesed luukered, kellel suured. Meelelahutusinimestel on kõigil kontol eri asju, mida hea meelega ei meenutaks, keegi ei ole ju kohe tipus. Sõnavahetus siin saates on veidi tugevam ja teravam, kuid see on ikkagi huumor!»
«Otseütlemine puhastab õhku!» põrutab saate tegevprodutsent Triin Luhats. «Mina isiklikult olen hästi otsekohene inimene. Kõik sirgelt välja öelda on palju parem kui ümber nurga jaurata. See on väga tüütu!» Sama sõnumi edastab saade ka vaatajatele – kui midagi ikka hinge peal on, ära lase sel käärida ja suhet mürgitada, ütle parem välja! Igasugune aus ja selge sõnavahetus on parem kui vinduv vimm.
Saatekülalistest on enamik lavalt siiski sõpradena lahkunud, isegi veel parematena kui enne. Eriti säravalt paistis see silma Mihkel Raua ja Tanja Mihhailova-Saare lahingus. Halastamatud rünnakud lendasid küll nii liigse kehakaalu kui ka kõverate jalgade suunal, kuid kõik see toimus vähimagi pahatahtlikkuseta, soojalt ja lustiga, iseenda üle nalja visates.
Kohati jääb mul battle’eid kuulates üllatusest suu lahti. Sest osalejad on ootamatult head, no vingelt panevad ikka! Mis värk see ometi on – kuidas Eesti laulurahvas end äkitselt mustade kultuuriskeenel mürgeldades nii koduselt tunneb, et räpivad nagu vanad kalad?
«Kõigepealt on vaja kõvasti tahtmist ja rütmitunnetust,» selgitab Genka, üks saate mentoritest. «Ja sa pead olema avatud, laskma selle rütmi enda sisse. Ning olema ka verbaalselt avatud ja laia silmaringiga. Kitsa silmaringiga inimese suust tuleb ikka väga kehv räpp.»
«Kui sul on midagi öelda, siis räpp on selleks eriti hea platvorm,» lisab Põhja Korea. «See on sisutihe ning igaüks saab oma sõnad biidi peale öelda nii, nagu talle endale mugav tundub. Keegi ei oota sult lauluoskust ega kõrgeid noote. Igaüks saab seda teha!»
Kõlab intrigeerivalt, vaja järele proovida! Treenerid teevad mulle lõbusa kiirkoolituse ning viskavad kohe väljakutse ette – palun väga, siin on rida, räpi sellele riim alla. Huh! Üldse pole kerge! Pea on tühi nagu kellakapp, no nii blondina pole ammu olnud au ennast tunda. Aga no tulgu mis tuleb, mõne konarlikuma riimi ma ikka oma heleda laka alt välja urgitsen. Genka naerab heatahtlikult. «No umbes nii jah, aga kasuta täpsemaid sõnu, rohkem sünonüüme, altvedamist, nii et lause mõte selgub alles teisel real.»
Kaks minutit kuttidega, kes räpilahingute riimirahele viimase vürtsi lisavad, ja olen juba päris palju teada saanud! Peamine on biit. Räppi ei saa teha madala energiaga või venitada sõnu uneldes nagu koorilaulja, see stiil siin tõmbab adrenaliini üles ja särina sisse. Tunne on paganama lahe!
Vahepeal on Tarandi ja Vakra mõõduvõtmine finišisse jõudnud ja publiku sõjakisa saalis muutub lausa kõrvulukustavaks. Stuudio on nii üles köetud, et siin on palav nagu Kariibi mere rannas. Mulle tundub, et mõlemal mehel on võrdselt poolehoidjaid. Või karjutakse valimatult alati, kui selleks võimalus avaneb? Võit on muidugi tähtis, sest mis lahing see muidu oleks, aga elamus on siiski kraadi võrra veel olulisem, ja selle saavad kõik.
«Vaata, kui hästi Eesti mehed läbi saavad pärast lahingut,» kõlab lavalt Põhja Korea rahulolev bass. «Oleks saanud omal ajal Edgari ja Ansipi ka ringi panna, poleks meil mingeid pingeid poliitikas.»
Krõbedamaid solvanguid
Kas tuntud inimesed tõesti julgevad teisele teravalt lajatada? Julgevad, ja kuidas veel! Olukorra muudab valusamaks tõik, et enamikul ründavatest riimidest on tõepõhi all. Kuid nutikus ja vaimukus keerab asja siiski musta huumori võtmesse. Just nii julmalt «Legendide lahingus» asjad käivad:
Anu Saagim Krista Lensinile:
Siin olen mina, meeste märg unenägu enne uinumist.
Ja mu vastas näeme iluopi täielikku nurjumist!
Karl-Erik Taukar Elina Bornile:
Kas ripsmepikendusteta sul üldse face on?
Sest «Eesti laulu» trikoo oli küll veits miscalculacion.
Mihkel Raud Tanja Mihhailova-Saarele:
Sukkades jalad mus tõesti tekitavad kirge,
paraku ei ole nad sul ülearu sirged.
Maiken Kaire Vilgatsile:
Sul soolomaterjali pole, seega mind kadestad.
Sest kõik su materjal on end puusadele ladestand.
Tanja Mihhailova-Saar Mihkel Rauale:
Jälle juurde võtnud, no mis sa ikka kirud tast.
Sul vist lapse pildi asemel rahakotis ka foto pirukast.
Marek Lemsalu Jesper Parvele:
Jou vegan, pesudo-viiking, sa parem näksi muru.
Käis korra Balil templis ja kohe seksiguru!
Kristel Aaslaid Hanna Martinsonile:
Vöi et Tallinn on sinu linn? Sa veidi liialdad taas
Kuigi näed küll välja natuke nagu juuksepikendustega Taavi Aas.
Tanel Talve Madis Millingule:
Ma veits ka rokkstaar nagu John Lennon biitlites.
Sa ise pool karjääri ringi jooksid naiste kitlites.