«Pealtnägija»: Keskerakonna noorpoliitik osales maffiastiilis röövimises

Relv. Foto: Pexels

ETV saade «Pealtnägija» tõi seekord vaatajateni loo sellest, kuidas Keskerakonna noorpoliitik osales maffiastiilis arveteklaarimises varaste esindajana. Asi sai nii kaugele minna vaid seetõttu, et politsei ei suutnud mitu tundi reageerida väljakutsele.

Kannatanuid Tanelit, Alekseid ja Bogdani ühendab Tallinna ringtee ääres Jüri lähedal asuv krunt, kus Tanelile kuuluv firma toodab haljastusmulda. Möödunud sügiselt töötles seal mulda Alekseilt renditud ekskavaator, mida omakorda aitas hooldada Bogdan.

5. oktoobri õhtul pärast kella 22 naasevad Aleksei ja Bogdan kopa juurde, sest unustasid remonti tehes maha kalli diagnostikaseadme. Kohale jõudes märkasid nad võõrast sõiduautot ning kaht varast ekskavaatorist kütust varastamas. Alekseid ja Bogdani nähes vargad põgenesid, kuid jätsid oma sõiduki maha. See oli mõne kuu jooksul juba neljas kord, kui kutsumata külalised nende kütust noolima tulid. Tõsi, eelmistel kordadel jäeti politseile vargustest teatamata.

Aleksei helistas kõigepealt Tanelile ning teatas juhtunust. Seepeale hüppas Tanel taksosse ning tee peal helistas hädaabi numbrile 112. Läks tükk aega, selgitamaks, kus sündmuspaik asub. Siis uuris dispetšer taustainfot. Kõne ajal jõudis Tanel kohale ning andis dispetšerile pättide auto numbri.

Kuni Tanel koos kaaslastega politseinikke ootasid, otsustasid nad varaste Mazdat uurida. Autost leiti ketaslõikur, kott dokumentidega ning pagasiruumist mitu kanistrit. Bogdan meenutab, et Tanel helistas politseisse vähemalt neli-viis korda, et uurida, kuhu korravalvurid siis jäävad. «Iga kord saime vastuseks, et ei ole saata vaba autot,» ütles Bogdan.

Ida-Harju politseiosakonna juhi Valter Pärna sõnul teenindas tol õhtul kõnealust piirkonda viis patrulli, kes kõik olid hõivatud pakilisemate väljakutsetega. Kuna kohe polnud võimalik kedagi kinni pidada, taandati juhtum Pärna sõnul madalamale prioriteedile.

Selle peale pakkus Tanel välja võimaluse, et politseinikud tuleksid, fikseeriksid olukorra ja võimaldaksid neil ära minna. «Fakt oli see, et kuskil seal ligidal redutasid (kurjategijad – toim.),» lisas Tanel. Kuid abi sellest polnud, politsei oli ikka veel muude ülesannetega hõivatud.

Kell kahe paiku öösel pööras korraga teeotsale Renault auto ja peatus. Bogdan ja Tanel läksid auto juurde, arvates, et politseinikud tulid, kuid nad eksisid. Autost tuli välja lühemat kasvu venekeelne mees, kes enda sõnul tahtis milleski kokku leppida. Kui Tanel talle lähenes, hüppasid autost välja veel kaks meest, hoides käes Makarovi püstoleid ning sihtides nendega Tanelit ja Bogdani pähe. «Viiskümmend meetrit me taganesime ning kogu aeg nad jälitasid meid niimoodi,» meenutas Bogdan.

«Ma arvasin, et nad lasevad,» tunnistas Tanel «Pealtnägijale». Ta jõudis taskus oleva mobiili nuppu vajutada ning politseisse helistada. Tänu sellele on dramaatilised sündmused helifailina reaalselt jäädvustatud. Tanel jõuab siiski politseile teatada, et kui korravalvurid kohe ei tule, siis lastakse nad maha. Selle peale küsib politsei: «Mis juhtus? Kus te olete?». Tuleb välja, et iga kord rääkis Taneliga eri ametnik, kes polnud eelnenuga kursis.

Tanel jõudis varjuda auto taha, samal ajal kui teised kaks «torudega» tõtt vaatasid. Ta tegi uue kõne politseisse, kuid olukord kisub jaburaks, sest ametnik küsib jälle: «Kus kohas te olete? Ameerika? Suur-Ameerika? Väike-Ameerika?». (Krunt, kus vahejuhtum aset leidis, kannab nime Ameerikanurga – toim.).

Tanel rõhutab politseile, et nad on juba mitu tundi oodanud ning nüüd kavatsevad kurjategijad oma auto ära viia. Lõpuks kurjategijad panid kanistrid varastatud kütusega Mazdasse ning sõitsidki kahe autoga minema. Kolm kannatanut püüdsid Aleksei autoga vargaid jälitada, kuid ei saanud nii kiiresti järele jõuda ning kaotasid nad silmist.

Kui dispetšer palus, et kannatanud ootaksid sündmuspaigal edasi, lendas ka rahumeelsel Tanelil katus pealt. Kannatanud pääsesid sündmuspaigalt tulema alles varahommikul kella viie-kuue paiku, kui olid politseipatrullile avaldused kirjutanud.

Kannatanud mõistavad küll, et politseil napib ressursse, aga nad otsustasid asjast avalikult rääkida just selle pärast, mis edasi juhtus. Nimelt tabas politsei nädal hiljem vargad, kelleks osutusid 26-aastane Arman Mkrtšjan ja 25-aastane Sander Asonov. Suuremgi üllatus oli aga kolmas mees, kes nad öösel sündmuspaigale tagasi tõi: 25-aastane Rustam Kalinin kandideeris täpselt samal ajal kohalikel valimistel Keskerakonna nimekirjas.

Üheksa päeva pärast maffiastiilis vastasseisu sai ta Põhja-Tallinna piirkonnas loosungi all «Teised lubavad, meie teeme!» üheksa häält. Noorpoliitik ise ütles «Pealtnägijale», et lugu on tema jaoks lahendatud ja ta ei soovi midagi kommenteerida. Samasugune vastus tuli ka Armanilt ja Sanderilt.

Kannatanud vaidlustasid asja mitmes astmes, aga lõpuks jäi peale prokuratuuri seisukoht, et Rustam ei pidanud ette nägema, et läheb ähvardamiseks ega teinud kokkuvõttes midagi valesti. Taneli sõnul võiks näiteks pangaröövi autojuht samamoodi väita, et käis ukse taga ainult sõpradel järel.

Omaette ooper on püstolitega. Bogdan on endine eriüksuslane, Tanel kaitseväes teeninud ning Aleksei palju lasketiirus ning jahil käinud. Nad ei usu juttu mängurelvadest, millest vargad oma seletustes rääkisid. Seda enam, et kahtlusalustel oli aega nädal legendi mõelda ja tõenditest vabaneda.

Ka varguse uurimine lõppes vaikse visinaga. Prokurör arvutas, et kuna kuritöö jäi valdavalt katse staadiumisse, oli kahju alla 200 euro, mistõttu on tegemist väärteoga. Ekskavaatorile tekitatud kahju on prokuröri hinnangul alla 4000 euro ning Aleksei peaks seda nõudma hoopis tsiviilkohtus.

Ainsana uuritakse veel edasi ähvardamist Armani ja Sanderi poolt, mis võib kaasa tuua rahatrahvi või kuni aastase vangistuse. Kannatanu Aleksei ütleb, et tema jaoks on tegemist absurdiga.

Politseijuht Valter Pärn aga märkis, et antud juhtumis emotsiooni arvestada ei saa ning tuleb väga täpselt arvestada, milliseid kvalifikatsioone seadused antud juhtumis ette näevad.

«Lootusetuse tunne on. Põhimõtteliselt, võid teha mis tahad siin Eesti vabariigis, aga karistada ei saa. Väike rahatrahvike ja elu läheb edasi,» nendib Tanel.