TAI: ebavõrdsus tervises ja heaolus on Eesti maakondade vahel endiselt suur

Erakordselt vähe Eesti inimesi sööb piisavalt köögi- ja puuvilju. Foto: Mark Langridge/picture alliance/moodboard/Scanpix

Eestis on tervise ja heaolu vallas regionaalselt suured erinevused, selgus täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud maakondlikest ülevaadetest.

Üldised trendid on sarnased mitmel pool Eestis: oodatava eluea väike kasv viimase 10 aasta jooksul, rahvastiku vananemine, ülekaaluliste ja rasvunud elanike osatähtsuse suurenemine, kommenteeris TAI vanempetsialist Maali Käbin. Ta lisas, et mõningaid edusamme on tehtud õnnetussurmade ning alla 65-aastaste elanike suremuse vähendamisel, kuid vigastussuremuse poolest on Eesti endiselt Euroopas esirinnas. Lisaks on kõigis maakondades «erakordselt madal» nende hulk, kes söövad piisavalt köögi- ja puuvilju.

Maakondade vahel on Käbini sõnul väikese riigi kohta siiski võrdlemisi suur ebavõrdsus. Näiteks kui vaadata meeste tervena elatud aastaid, siis kõigub see 62 aastast Läänemaal 42 aastani Põlvamaal. Kõige paremaks hindavad oma tervist Läänemaa inimesed, kellest koguni 64 protsenti peab oma tervist heaks, kõige kehvemaks aga ida-virumaalased (vaid 28,5 protsenti). Seksuaalsel teel levivad haiguseid (va HIV) diagnoositakse enim Pärnumaal, vähim Hiiumaal. Kõige rohkem ülekaalulisi täiskasvanuid on Võru- ja Põlvamaal, kõige vähem Harjumaal.

Turvatunne on kõrgeim saarte elanikel, madalaim Ida-Virumaal ja Harjumaal. Suured on erinevused siseturvalisusega seotud teemades: kuritegevus, kuid ka vigastussurmad, sh tule- ja veeõnnetustes kannatanud. Kokku on ülevaadetes iga maakonna kohta välja toodud 50 erinevat indikaatorit.

Käbini sõnul on inimeste tervis ja heaolu tihedalt seotud maakonna üldise sotsiaalse ja majandusliku olukorraga: milline on tööhõive ja võimalused sissetuleku teenimiseks, millised on osalusvõimalused, kas elukeskkonda tajutakse turvalisena, millised toetavad teenused on olemas ja kättesaadavad.

«Ülevaated ei ole mõeldud maakondade omavahel pingeritta seadmiseks, vaid maakonna elanike terviseseisundist tervikliku pildi loomiseks,» rõhutas Käbin ning lisas, et kuna inimeste tervist ja heaolu mõjutavad kõigis eluvaldkondades tehtavad otsused ja ellu viidavad tegevused, siis planeerimise abivahendina on tervikülevaade hädavajalik kõigile.

Maakondade tervisenäitajaid on võrreldud Eesti keskmisega. Andmed pärinevad TAI andmebaasidest, statistikaametilt, sotsiaalministeeriumilt, päästeametilt, terviseametilt jt allikatest.