2010. aastal mõisteti August Burkevitš süüdi kahe inimese mõrva eest Tartumaal. Ta tappis inimesed eri ajal jõhkral moel ja pani majad seejärel põlema. Kuna ta ei saanud ühest põlema süüdatud majast enam ukse kaudu lahkuda, pidi ta aknast välja ronima. Sellel ajal kaotas mees aga ühe jalanõu ning jooksis palja jalaga minema.
See äpardus saigi Burkevitšile saatuslikuks, sest tema jala suuremast varbast järgmine oli oluliselt pikem kui suur varvas. Seetõttu jättis mees muda sisse üsna iseloomulikud jäljed, mille kriminalistid üles võtsid ja ekspertidele edastasid. Burkevitš mõisteti kahe mõrva eest eluks ajaks vangi.
Lisaks on üks markantsemaid sõrmejälgede abil kuriteo tõendamise näiteid see, kui üks kurjategija lõikas oma sõrmepatjade keskosade nahad ära ja tõstis need ümber. Kuigi sõrmejälgi analüüsinud arvuti ei suutnud sarnasust märgata, ei petnud see ära kogenud sõrmejälgede eksperti, kes avastas tema kavaluse. Kuigi segadust tekitas see palju, pole võimalik sellisel moel oma sõrmejälgi siiski tundmatuseni muuta.