/nginx/o/2014/02/21/2840602t1h418a.jpg)
/nginx/o/2011/05/13/581574t1h7a35.jpg)
Haridusministeeriumi juhtivametnike sõnul ei ole mõtet anda viiele Narva gümnaasiumile ajapikendust üleminekuks eesti õppekeelele, kuna tulevikus väheneb gümnaasiumide arv nii Narvas kui ka kogu Eestis.
Narvas võib tegutsema jääda kolm gümnaasiumi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Kalle Küttis ja üldhariduse osakonna juhataja Irene Käosaar rääkisid reedel Narvas korraldatud pressikonverentsil, kuidas nad külastasid nädal varem viit Narva kooli, mis taotlevad pikendust üleminekuks eesti õppekeelele 60 protsendi ainete ulatuses.
Ametnikud alustasid sellest, et koolid jätsid neile suurepärase mulje. «Kuid meid ei jätnud üks mõte: kust võtta nende heade koolide jaoks piisav hulk õpilasi,» rääkis asekantsler Küttis.
Tema sõnul peaks ühes koolis olema kõiki uue programmi nõudmisi arvesse võttes vähemalt 100 gümnasisti. Narvas on praegu ainult 500 gümnasisti, seega võiks gümnaasiumide arvu vähendada kolmele praeguse 11 asemel.
«Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin, Narva linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov ja haridusvaldkonda kureeriva kultuuriosakonna juhataja (Viktoria Lutus – toim), kellega vestlesime Narvas külaskäigu ajal, ütlesid, et nad mõistavad seda (vajadust gümnaasiumide arvu vähendada – toim) suurepäraselt,» ütles Küttis.
Eesti õppekeelele ülemineku kohta Narva koolides kuulsid ministeeriumi ametnikud arvamusi seinast seina.
«Ühed väitsid, et nende kool on selleks valmis või peaaegu valmis, nende oponendid väitsid, et see on nn Potjomkini küla. Ent need kaks päeva Narva koolides näitasid, et sellises arvus gümnaasiumides nagu praegu ei ole võimalik tagada kvaliteetset haridust eesti keeles,» märkis Küttis.
«Meie ettepanek haridusministrile on, et need küsimused – gümnaasiumide arvu vähendamine ja eesti keelele üleminek – tuleb läbi vaadata samal ajal. Ei ole mõtet anda pikendust viiele gümnaasiumile, kui reaalselt on vaja vaid kolme,» sõnas ta.
Asekantsleri sõnul ei puuduta gümnaasiumide arvu vähenemine mitte ainult Narvat, vaid Eestit üldiselt.
«Kogu Eestis peaks alles jääma umbes 70 gümnaasiumi. Ja olge kindlad, et Eesti üldsuses ei tekita see samamoodi vaimustust,» vastas Küttis piirilinna ajakirjanike väidetele, et gümnaasiumide arvu vähendamine tekitab kindlasti narvalastes rahulolematust.