/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/03/02/7653343t1h27b3.jpg)
Vao ja Vägeva pagulaskeskustes elab kokku 81 inimest, üle poole neist on ELi rändekava alusel Eestisse jõudnud kvoodipagulased.
Üle poole pagulaskeskuste asukatest on kvoodipagulased
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vao varjupaigataotlejate majutuskeskuse üksuses elab 1. aprilli seisuga 24 varjupaigataotlejat ning 21 rahvusvahelise kaitse saanud inimest ehk kokku 45 inimest. Kõik 21 Vao keskuses elavat rahvusvahelise kaitse saanud inimest on kvoodipagulased.
Vao keskuses elab 17 last ja kümme naist. Peresid elab keskuses kaheksa. Keskuses elab kümnest riigist pärit inimesi. Kõige rohkem elab Vaol Süüriast, Gruusiast ja Venemaalt pärit inimestest.
Vägeva majutuskeskuses elab 1. aprilli seisuga 36 inimest. Neist seitse on varjupaigataotlejad ning 29 juba rahvusvahelise kaitse saanud inimest. Viimastest 23 on kvoodipagulased.
Vägeva keskuse asukad on pärit Ukrainast, Venemaalt, Iraagist, Eritreast, Süüriast ja Albaaniast. Keskuses elab viis peret. Lapsi elab Vägeval 19.
Veebruari lõpu seisuga elas Vao ja Vägeva pagulaskeskustes kokku 63 inimest.
Eelmise aasta lõpus lõppes sotsiaalministeeriumi leping kinnisvarapartneriga ning pärast seda on kvoodipagulastele elamispindade leidmisega tegelenud ministeerium. Kuna viimasel ajal on elamispindade leidmine kujunenud oodatust keerulisemaks, on ministeerium paigutanud rahvusvahelise kaitse saajaid sobiva elamispinna leidmiseni Vao või Vägeva keskusesse.