:format(webp)/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
/nginx/o/2018/03/24/7720705t1h8021.jpg)
Aasta esimese kolme kuuga hukkus tulekahjudes 11 inimest, neist neli märtsis. Seda on kolm inimest rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Veeõnnestustes on tänavu hukkunud üheksa inimest.
Kolme kuuga hukkus tule- ja veeõnnetustes 20 inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neli inimest hukkusid magamisasemel suitsetamisest, kolm toiduvalmistamisest ja üks laevalgusti rikkest alguse saanud tulekahjus. Kolmel korral võtsid tuld inimese riided, mistõttu inimene hukkus põletushaavadesse. Eelmise aasta samal perioodil olid hukkunuga tulekahju peamised tekkepõhjused suitsetamine ja rikked elektriseadmetes.
Enamasti toimusid hukkunuga tulekahjud eluhoonetes, sh aastaringseks elamiseks kohandatud suvilas, üks sündmus toimus hooldekodus. Kuus inimest hukkus ruumides, kuhu ei olnud suitsuandurit üldse paigaldatud või see oli paigaldatud, kuid ei rakendunud tööle.
Tulekahjus hukkunu oli keskmiselt 66-aastane, vanim hukkunu oli 93-aastane. Kuigi kuus hukkunut olid vanaduspensionärid, oli hukkunute hulgas ka neli töötavat inimest. Esialgsetel andmetel olid tulekahju hetkel alkoholijoobes 36 protsenti hukkunutest. Seitsmel (64 protsendil) hukkunul oli probleeme füüsilise- või vaimse tervisega.
Esialgsetel andmetel päästeti märtsi lõpu seisuga tulekahjudest 26 inimest, vigastada sai 32 inimest. Eelmise aasta samal perioodil päästeti tulest 16 inimest ning vigastada sai 18 inimest.
Aasta esimese kolme kuuga hukkus veeõnnetustes üheksa inimest, kellest neli hukkusid ühel sündmusel. Kalastamise käigus on sel aastal hukkunud kaks inimest, kellest üks kukkus praguneval jõejääl kalastades jääauku ning teine merre võrke pannes. Eelmise aasta samal perioodil oli veeõnnetustes kümme hukkunut.