Vabaerakond ootas justiitsministrilt vastuseid, kuid palju targemaks ei saanud

Urmas Reinsalu riigikogu kõnepuldis. Foto: Liis Treimann

Justiitsminister Urmas Reinsalu vastas täna Vabaerakonna fraktsiooni liikmete esitatud päringule tasuta õigusabi kohta. Ligi kolmveerand tundi kestnud sõnavõttude järel leidsid vabaerakondlased, et ministrilt õieti vastuseid ei saadudki. 

Arupärimise esitanud Vabaerakonna fraktsiooni liikmed tahtsid justiitsminister Urmas Reinsalult teada, miks on tasuta õigusabi saajate hulgas üle keskmist palka teenivad inimesed, ning miks ei korraldanud ministeerium 2,2 miljonit maksva tasuta õigusabi teenuse ostmiseks riigihanget. 

Päringu üle andnud Monika Haukanõmm lisas, et üheks arupäringu ajendiks oli 4. veebruaril «Aktuaalne kaamera. Nädal» eetris olnud uudis, et ehitusvaldkonna pankrotimeistrist sai riigi partner õigusabi vallas. Nimelt on justiitsministeeriumi lepingupartneril, tasuta õigusabi pakkuval Eesti Õigusbüroo juhil Artur Fjodorovil võlgu ligi viis miljonit eurot. Lisaks polnud õigusnõustamise konkursi võitnud firmadel Eesti Õigusbüroo ja Kivar & Partnerid OÜ polnud sel hetkel palgal ühtegi juristi, ehkki seadus seda nõuab. 

Vabaerakonnale jäi mõistmatuks ka, miks peab riik toetama teenustega isikuid, kelle sissetulek on 1,5 statistilist keskmist palka ehk 2018 veebruari seisuga 1803 eurot.

Täna tuli neile küsimustele riigikogu ette vastama minister Reinsalu. Tema sõnul ei makstud õigusabile plaanitud 2,2 miljonit õigusbüroole välja korraga, vaid tasumine toimub arvete alusel osutatud teenuste eest. Lisaks kontrollitakse iga kuu, et õigusabi teenuse pakkumine toimuks ettenähtud korra järgi.

Etteheitele, et konkursi võitnud õigusbüroos polnud palgal ühtegi juristi, vastas minister, et konkursil osalejad pidid konkreetselt välja tooma võimalikud õigusnõustajad, kellega ametnikud seejärel ühendust võtsid, et kontrollida nende valmisolekut teenust osutada ja veenduda vajaliku kvalifikatsiooni olemasolus.

Õigusbüroo juhi Fjodorovi kehv maine ministri isiklikul hinnangul õigusabi teenuse pakkumise puhul mõistagi tore ei ole ning ta on palunud järele uurida, kas inimest on karistatud kriminaalselt või pandud talle peale ärikeeld. Kuna mõlemad vastused on olnud eitavad, siis praeguste seaduste järgi probleemi ei teki. Kas tulevaste hangete puhul tuleb rakendada täiendavaid nõudeid, on Reinsalu sõnul debati koht. 

Tasuta õiguspakkumine inimestele, kelle sissetulek on kuni 1803 eurot kuus, ajendas Andres Herkelit pärima sedagi, kas tegemist on valitsuserakondade maailmavaatelise sarnasusega. «Kas siin on maailmavaateline sarnasus valitsuses? Üks erakond pakub siin tasuta ühistransporti ja tekitab kohmakaid skeeme, teie pakute ühiskonna enamusele tasuta õigusabi ja see tundub ka vinka-vonka lonkavat.»

Reinsalu õigusabi pihta suunatud kriitikaga ei nõustunud ning lisas, et sarnaseid teenuseid pakutakse ka teistes riikides. «See ei ole maailmavaateline küsimus parem-vasak skaalal, ma arvan, et see on maailmavaateline lähtudes õiglusriiklikul skaalal,» lisas minister.

Ministrilt saadud vastustega Vabaerakond siiski rahule ei jäänud. «Väga palju oli siin saalis juttu, aga kui mõelda nüüd selle peale, kas sai väga täpselt aru, mõistsime või saime vastuseid oma küsimustele, siis on tahtmine öelda, et ega väga ei saanud,» ütles Reinsalu sõnavõtu järel Haukanõmm.