/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)
/nginx/o/2017/09/25/7137467t1h186e.jpg)
Alates tänasest, 2. aprillist, kuni aasta lõpuni saab suuremates haiglates ja SYNLABis anda geeniproovi.
Nõusoleku geenidoonoriks saada on andnud üle 25 000 inimese
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2. aprilli hommikuks oli veebikeskkonnas oma nõusoleku geenidoonoriks saada allkirjastanud juba üle 25 000 inimese. Geenivaramu kommunikatsioonijuhi Annely Alliku sõnul teeb nii suur geenidoonoriks soovijate hulk rõõmsaks ja uhkeks, ent samas seab oodatust suurem huvi projekti korraldajad ka väljakutsete ette.
«Et vältida verevõtukohtades pikki elavaid järjekordi, soovitame esimestel päevadel ja nädalatel mitte verd andma tõtata, kui see pole tõesti teile just ainus sobiv aeg või kui teil juba nagunii pole vaja arsti juurde minna,» ütles Allik.
«Vereproove kogutakse aasta lõpuni ja kui ka 100 000 doonorit varem täis saab, siis kohe kogumine kindlasti lukku ei lähe. Lihtsalt need proovid külmutatakse ja geenikaardid tehakse neile hiljem.»
Geeniproovi jaoks võetakse inimeselt veenist ühe katsutiga 6 ml verd. Oluline on, et geenidoonor on eelnevalt allkirjastanud nõusolekuvormi, mida saab teha veebikeskonnas www.geenidoonor.ee. Samalt aadressilt leiab ka täieneva nimekirja verevõtukohtadest.
Geeniproovi andmiseks ei pea enne registreeruma, tuleb lihtsalt verevõtukoha avamise ajal kohale minna. Kogu protseduur võtab aega mõne minuti. Geenidoonorina verd loovutades on soovituslik olla 4-6 tundi söömata-joomata.
See pole otseselt oluline geeniuuringuks, aga kui geeniuuringu käigus tekib vajadus täiendavateks uuringuteks, näiteks südame-veresoonkonna haiguste vereanalüüsiks, siis täpsemate tulemuste tarbeks on parim, kui veri on antud eelnevalt söömata. Kui inimene on söönud hommikusööki, siis vereproovi sobib hästi andma minna lõuna paiku või pärastlõunal.
Geenidoonoriks võivad saada Eesti elanikud alates 18. eluaastast, kes ei ole varem liitunud geenivaramuga ja kellel on Eesti isikukood.
Valitsus otsustas möödunud aasta lõpul anda hoogu personaalmeditsiini arendamisele Eestis ning eraldas 2018. aastaks 5 miljonit eurot Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu, Tervise Arengu Instituudi ja sotsiaalministeeriumi ühisele geeniprojektile. Projekt viiakse ellu inimgeeniuuringute seaduse alusel.
Projekti eesmärk on sel aastal koguda kuni 100 000 inimese geeniproovid ja koostada nende põhjal individuaalsed geenikaardid geeniandmete edaspidiseks sidumiseks tervise infosüsteemiga, et arstil oleks võimalik patsiendi terviseriskide hindamisel arvestada lisaks ka inimese personaalset geeniinfot.