/nginx/o/2017/06/08/6759271t1he4f8.png)
Eesti noorte teaduste akadeemia, koostöös teaduste akadeemia ning haridus- ja teadusministeeriumiga on esitanud valitsusele seaduseelnõu, mis annaks võimaluse hakata piirama riigikogus 22. jaanuaril 2014 vastuvõetud teaduse rahastamise kohustuse rikkujatele väljastatud õiguste ja lubade kehtivust ning väljastamist.
Eesti noorte teaduste akadeemia president Els Heinsalu sõnas, et eelnõu eesmärk on vähendada teaduse rahastamise riikliku kokkuleppe täitmisest kõrvalehoidjate hulka, et riigi prioriteedid saaksid täidetud.
«Väikeriigis nagu Eesti on teadusel ülioluline roll ühiskonnas ja teaduse rahastamise lubatud tasemele tõstmata jätmine ei ole naljaasi. See on kohustus, mis kiideti valitsuses heaks 31. oktoobril 2013 ning riigikogus 22. jaanuaril 2014 ning mille täitmist tuleb võtta tõsiselt,» ütles Heinsalu.
«Kui ajateenistusest kõrvalehoidjaid kutsutakse lödipüksteks, siis kuidas peaks kutsuma teaduse rahastamisest kõrvalehoidjaid?» esitas haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak retoorilise küsimuse ning avaldas lootust, et uus kord võimaldaks riigi kohustused ja tegelikkuse lähemale viia.
Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Teadusagentuur saaksid hakata kohtult taotlema mootorsõiduki juhtimise õiguse, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastuskaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse peatamist või väljastamist.
Lõpliku otsuse langetab igal konkreetsel juhul halduskohus, võttes arvesse teadlaskonna eksperdihinnanguid rikkumise tõsidusastme määramisel. Piiravate meetmete rakendamist taotletaks juhul, kui isik kuulub valitsuse või riigikogu koosseisu, mis hoiab hoolimata riikliku kohustuse võtmisest, hoiatustest ning korduvate meeldetuletuste saatmisest jätkuvalt teadusrahastuse suurendamise täitmisest kõrvale.
«Kui SKT on jätkanud lineaarset kasvu keskmise kiirusega veidi alla miljardi euro aastas, siis teadus- ja arendustegevuse investeeringute kasv on asendunud keskmiselt 20 miljoni euro suuruse vabalangusega aastas,» kinnitab probleemi tõsidust Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil.
Riigikogus 22. jaanuaril 2014 heaks kiidetud dokumendiga Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia «Teadmistepõhine Eesti» 2014-2020 võttis riigikogu vastu otsuse, et teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigi- ja kohalikust eelarvest tõstetakse 2015. aastaks 1 protsendile SKP-st ja edaspidi hoitakse seda sel tasemel.
Aprill!
Teaduse rahastamisolukord on tõsine, kuid selle uudise puhul on tegemist naljaga.
Päikest ja rõõmu!
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)