Päevatoimetaja:
Marek Kuul

EKD toetab Iisraeli õigust oma põlisele maale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Iisraeli lipu põletamine.
Iisraeli lipu põletamine. Foto: SCANPIX

Eesti Kristlikud Demokraadid (EKD) mõistsid resoluutselt hukka Palestiina omavalitsuse president Mahmoud Abbasi avalduse, et kavatsetakse ühepoolselt rajada keset Iisraeli riiki etnilistest araablastest koosnev Palestiina riik, mille Abbas plaanib septembris ÜRO peaassambleel välja kuulutada.

EKD hinnangul on see avaldus rünnak Iisraeli suveräänse riigi vastu.

EKD pidas laupäeval Tallinnas kongressi, millel võeti vastu järgnev pöördumine Eesti üldsuse ja vabariigi valitsuse poole.

«Araablased on Iisraelis küll etniliselt vähemusrahvus, kuid ajalooliselt ei ole sellel territooriumil olnud Palestiina riiki, mistõttu selle riigi loomiseks ei ole juriidilist alust.

Iisraeli seos oma tänase territooriumiga ulatub 4000 aasta taha. Rahvana on Iisrael asustanud seda maad alates aastast 1400 enne Kristust. Enamus rahvast pagendati eksiili esimese sajandi lõpus. Maa jäi sajanditeks hõredalt asustatuks. Juudid hakkasid tagasi pöörduma Iisraeli 19. sajandi keskel. Oma riik taasrajati 14. mail 1948, kuid osa tänasest Iisraelist jäi Jordaania, Süüria ja Egiptuse okupatsiooni alla.

Iisrael vabastas oma põlised alad, Judea ja Samaaria ning Jeruusalemma vanalinna Jordaania okupatsiooni alt 1967 aastal. Samas Kuuepäeva sõjas võttis Iisrael Süürialt Golani kõrgendiku ja Egiptuselt Gaza. Kuna Iisrael saavutas need alad ennast agressorite vastu kaitstes, ei kuulu need tagastamisele. Jordaania ja Egiptus ei ole neid ka tagasi nõudnud.

Andes järgi rahvusvahelisele survele, on Iisrael vaatamata oma suveräänsele õigusele enesekaitse sõjas saavutatud maade üle, nimetanud need alad vaidlusalusteks ja pidanud võimalikuks neid loovutada araabia kogukonnale, väljaarvatud Jeruusalemm ja suuremad juudiasundused (linnad), kus tänaseks elab juba kokku umbes 650 000 juuti. Alates 1993. aastast on Iisrael andnud teatud asundustes araablastele laiendatud autonoomia, mis võiks olla oma riigi loomise aluseks.

2005. aastal tõi Iisrael Gazast kõik oma kodanikud välja, lootes ühepoolse heatahteavaldusega aidata  läbirääkimistele kaasa. Sellest ajast on terroristlik organisatsioon Hamas, kes 2006. aastal Gazas võimu haaras, tulistanud Iisraeli üle 10 000 raketi. Tänaseks on Hamas Mahmoud Abbasi juhitava Fatah'ga kokku leppinud ühise valitsuse moodustamise. Selline organisatsioon ei ole Iisraeli jaoks lepingupartneriks.

Palestiina Vabastusorganisatsioon (PLO) loobus kaks aastat tagasi Iisraeliga läbirääkimistest. Viimase aasta jooksul on PLO teinud lääneriikides lobitööd, et saada nende tunnustus oma riigi väljakuulutamisele ilma Iisraeli nõusolekuta, piiridesse, mis kuulus 1948.-1967. aastal Jordaaniale. Sisuliselt tähendab see sõja kuulutamist Iisraeli vastu, kuna araabia
kogukond peaks nende piiride saavutamiseks need maad jõuga Iisraelilt võtma, ajades kodudest välja 650 000 juuti.

EKD mõistab araablaste poolt Palestiina riigi ühepoolse loomise katse hukka, kui ebaseadusliku ja rahvusvahelist õigust ignoreeriva. Iisraelil on õigus suveräänsele riigile oma ajaloolistel aladel. EKD palub Eesti valitsusel mitte tunnustada edaseaduslikult loodavat Palestiina riiki.»

Tagasi üles