/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/28/7733345t1had59.jpg)
Eestilt sisenemiskeelu saanud Vene riigiduuma saadik Konstantin Zatulin näeb selle taga Venemaa-vastast kampaaniat.
Zatulin näeb Eesti viisakeeldu Vene-vastase kampaania osana (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mulle näib, et seletust ei tule kaugelt otsida. Arvan, et see on taas seotud Vene-vastase kampaania «üheksanda lainega», milles Eesti alati nii innukas on,» märkis Ühtse Venemaa fraktsiooni liige ning duuma SRÜ asjade ja kaasmaalaste komisjoni esimene aseesimees uudisteagentuuri Interfax vahendusel.
Zatulini sõnutsi saabus ta «just Peterburi, kus homme toimub Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee poliitilise komitee istung ja kavatses sealt Eestisse sõita, mis nüüd ei õnnestu». Duumasaadiku sõnutsi väisas ta Eestit viimati «enne valimisi, 2016. aasta suvel».
Vene saatkond teatas kolmapäeva õhtul, et Zatulin kavatses tulla neljapäeval Eestisse, et kohtuda Tallinnas ja Narvas elavate kaasmaalastega, kuid suursaadikuga võeti ühendust välisministeeriumist ning teatati, et duumasaadikut riiki ei lubata. Zatulin valiti 2016. aastal riigiduumasse muuhulgas ka Kirde-Eestis elavate Vene kodanike häältega, teatas saatkond oma avalduses. «Kohtumine oma valijatega on saadiku otsene kohustus ja seda Zatulin kavatseski teha,» lisas saatkond.
«Asi oli selles, et 20 000 Vene kodanikku Eestis kuuluvad minu ringkonda. Duumavalimistest peale ei ole kuidagi kahjuks Eestisse pääsenud. Kavandasin seda reisi, millest rääkisin ja lubasin oma valijatele, abilistele, kes mul Vene kodanike seas ühiskondlikel alustel Eestis on,» rääkis duumasaadik.
Zatulin märkis, et tema lähetus Eestisse seondus kaasmaalaste konverentsi korraldamisega, sest valdkondliku duumakomisjoni liikmena on see tema töösuund. «Antud juhul rikuti kõik plaanid,» märkis komisjoni aseesimees.
Ta lisas, et ei ole kunagi varjanud oma seisukohta Eesti mittekodanike ja muudes seonduvates küsimuses, kuid on seejuures «alati pidanud kinni parlamendi sündsusnormidest, pole korraldanud skandaale ega midagi muud sarnast».
Ukraina võimud kuulutasid Zatulini soovimatuks isikuks juba 2006. aastal, süüdistades teda rahvustevahelise vaenu õhutamises ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse ohustamises. Tema viisakeeld võeti kaks aastat hiljem maha. Ukraina on teda ka hiljem süüdistanud riigi terviklikkuse õõnestamises pidades peamiselt silmas tema tegevust Krimmi poolsaarel ning 2015. aastal algatati tema suhtes kohtueelne uurimine ja 2017. aastal kuulutati riiklikult tagaotsitavaks «Ukraina riikliku terviklikkuse ja puutumatuse ohustamise ning sõja planeerimise, ettevalmistamise, vallandamise ja pidamise eest».
Zatulin on tekitanud pingeid ka Lõuna-Kaukaasias külastades Mägi-Karabahhi, mis on Aserbaidžaani ja Armeenia vaheline vaidlusalune territoorium ja praegu Armeenia valduses.
Neljapäeval arutab valitsus välisminister Sven Mikseri ettepanekut kehtestada rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel piiravad meetmed 49 niinimetatud Magnitski nimekirjas olevale inimesele. Ei ole teada, kas selles nimekirjas on ka Zatulin.