Jälle majonees: riigikogu liige ostis kuluhüvitise arvelt poest süüa

Foto: Kollaaž

Riigikogu Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Arno Sild paistab kuluhüvitiste dokumentide esitamisel silma mitme toidupoetšekiga, mille juurde on märgitud, et tegemist on valijatega kohtumisega seotud kuludega.

Arno Silla esitatud pikim tšekk pärineb mullu 9. novembrist, kui parlamendisaadik käis Võru Maxima kaupluses. Tšekk on niivõrd pikk, et see ulatub kuluhüvitiste dokumentide kausta vahelt otsapidi välja ja jätab mulje, justkui oleks tegemist järjehoidjaga.

Tšekk näitab, et Arno Sild ostis muuhulgas sama kaupa, mis tõi palju soovimatut kriitikat ja kuulsust kunagisele riigikogu keskerakondlasest liikmele Jaan Kundlale. Nimelt on muude toiduainete seas ka majonees Provansaal hinnaga 2 eurot ja 97 senti.

Kokku sooritas Arno Sild 9. novembril Võru Maximast sisseoste 54 euro ja 99 sendi eest. Sisseostude seas on muu hulgas ka neli suitsutatud broilerikoiba, kaks karpi võileivamääret CremeBonjour, kaheksa pakki rukkileivakesi, jääsalat, 500-grammine pakk hapukoort, üks punane ja üks kollane paprika, kaks 500-grammist pakki kobar-kirsstomateid ja kaks suurt Maxima kilekotti.

Arno Sild käis 9. novembril 2017 enne valijatega kohtumist Võru Maxima toidupoes. Foto: Valguskoopia

Tšeki tagaküljele oli Sild kirjutanud selgituseks «Kohtumine valijatega» ja palus riigikogu kantseleil see kulu hüvitada.

Sild: katsun valijatega kohtudes alati odavamalt läbi ajada

Arno Sild ütles Postimehele, et ta reeglina ostabki enne valijatega kohtumist vajaliku kraami poest, kuna nii saab odavamalt läbi.

«Mul ei ole mõtet mingit kallist toitlustusfirmat võtta. Kui mul on valijatega kohtumine, ostame poest asjad ning naised teevad kohvi ja võileibu juurde. Me oleme harjunud lõunaeestlase kombel kokkuhoidlikud olema. Ei ole mõtet priisata selliste asjadega,» rääkis Sild.

Riigikogu liige märkis, et ka valijatega kohtumise üritustele toimumiskohta valides üritab ta kokkuhoidlikult läbi ajada ja ei üüri selleks suuri uhkeid ruume.

«Kohti valijatega kohtumiseks on olnud igasuguseid, näiteks mõnes kultuurimaja saalis või turismitalus. Oleme korraldanud valijatega kokkusaamisi ka EKRE Võru kontoris. Mingit kindlat reeglit ruumide valikul ei ole, vaatame, kust saab odavamalt, mõnikord saame ka tasuta,» lausus Sild.

Arno Sild ei muretse selle pärast, et toidupoe tšekkide esitamise pärast kuluhüvitise dokumentidena võiks teda tabada kunagise riigikogu liikme Jaan Kundla saatus, keda mäletatakse eelkõige selle pärast, et ta esitas riigikogu kantseleile hüvitamiseks toidupoe tšeki. Avalikkuses tekitas tookord enim tähelepanu ostude seas olnud majonees.

«Ma ei tea, mis selle Kundlaga oli, aga mina leian, et nii on kõige otstarbekam asju ajada. Ei ole mõtet mingit firmat võtta, see läheb kalliks ju,» ütles Sild.

Ta lisas, et tema kohtumised valijatega ei ole kunagi suured söömad olnud ning enamasti on ta pakkunud kohaletulnud inimestele kohvi ja midagi väiksemat sinna kõrvale. «Ma ei leia, et oleks midagi valesti teinud, õige ongi katsuda seda asja odavalt ajada,» sõnas Sild.

Arno Sild kasutas ära kogu kuluhüvitise

Möödunud aastal kulutas kuluhüvitisteks ette nähtud summa sajaprotsendiliselt ära neli riigikogu liiget.

Kuluhüvitisteks ette nähtud summa kasutasid sajaprotsendiliselt ära Olga Ivanova ja Helmut Hallemaa Keskerakonnast, Kalle Palling Reformierakonnast ja Arno Sild Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast.

Eelmisel aastal oli ühel riigikogu liikmel võimalik lasta kulusid hüvitada kokku 12 374 euro ja 88 sendi ulatuses ehk 1031,24 eurot kuus.

Valijatega kohtumiseks tehtud kulutused kuuluvad hüvitamisele

Riigikogu kantselei hüvitab saadikutele tööga seotud kulutused kuni 30 protsendi ulatuses parlamendiliikme ametipalgast. Riigikogu juhatuse otsusega kuuluvad hüvitamisele, sõidukulud, side- ja postikulud, lähetuskulud, bürookulud, kooliuskulud, esindus- ja vastuvõtukulud, tõlketeenuse kulud, majutuskulud ning uuringute ja ekspertiiside kulud.

Valijatega kohtumine käib riigikogu juhatuse otsusel esindus- ja vastuvõtukulude alla.

Riigikogu juhatuse otsuse seisab: esindus- ja vastuvõtukulud on ruumide, esitlustehnika ja esindusrõivaste üüri- ja laenutuskulud, toitlustuskulud, kingitused (sh lilled, suveniirid, trükised jms) ja muud kulutused valijatega kohtumiseks.

Jaan Kundlat mäletatakse majoneesi ostnud riigikogu liikmena

Riigikogu liige Jaan Kundla kirjutas ennast kuluhüvitiste ajalukku 2008. aastal, kui sai avalikuks, et ta esitas 2007. aastal hüvitamiseks poe kassatšeki, millele oli märgitud terve rida toiduaineid. Kuigi nimekiri oli pikk, hakkas meedia Kundlat seostama just ostunimekirjas olnud majoneesiga.

Osalt just selle skandaali tõttu esitas Jaan Kundla 2008. aasta aprillis avalduse Keskerakonnast lahkumiseks, mille partei juhatus ka rahuldas. Kundla põhjendas erakonnast väljaastumist sellega, et tema isiku ümber puhkenud skandaale kasutatakse ära Keskerakonna mustamiseks. Majoneesiskandaal ei olnud siiski Jaan Kundla ainus avalikkuses pahameelt tekitanud seik. Nimelt jõudis 2008. aasta alguses avalikkuse ette ka juhtum, kui Kundla oli oma üürilisi värdjateks nimetanud.

Hoolimata Keskerakonnast väljaastumisest jäi Jaan Kundla parteitu saadikuna riigikogu liikmeks edasi ning oli parlamendis koosseisu volituste lõppemiseni 2011. aasta kevadeni.

Jaan Kundla selgitas oma majoneesiskandaali põhjalikumalt 2008. aasta suvel Sakalale antud intervjuus. Toome lugejateni lõigu sellest usutlusest.

Aga kuidas selle majoneesiga oli? Väidetavalt esitasite riigikogu raamatupidamisele kompenseerimiseks toidukaupluse tšeki, millel olid kirjas tavalised toidukaubad, mis sobiksid hästi kodus lauale panna.

Vaatame kõigepealt, mida paberid ütlevad: esindus- ja vastuvõtukuludeks peetakse ruumide, esitlustehnika, esindusrõivaste üüri- ja laenutuskulusid, toitlustuskulusid, kingitusi ja muid kulutusi valijatega kohtumiseks.

Kas oli siis majoneesi kompenseerimine või ei olnud?

Oli. Ma esitasin terve kassatšeki, mis kauplusest väljastati, ja seal oli teiste toodete hulgas ka majonees.

Kellele te seda majoneesi pakkusite?

(Näitab fotot.) Mind te siin tunnete, aga seda prouat minu kõrval ilmselt mitte.

Ei tunne tõesti. Tundub, et tegu pole eestlasega.

Õige, see on Hiina suursaadik Eestis. Mina nimelt kuulun parlamendi Eesti-Hiina sõprusrühma. Nemad korraldasid meile esimese vastuvõtu. Teise vastuvõtu tegin eelmise aasta juulis mina.

Saatkond oli selleks hetkeks Eestis samas koosseisus tegutsenud juba kaks aastat, aga nad olid selle aja jooksul vaid korra Pärnus käinud. Meil on palju ilusaid kohti ning ma otsustasin nad viia Tallinna vabaõhumuuseumi, Keila-Joale ja veel mitmesse mereäärsesse ilusasse paika.

Mul olid lõunatamiseks Kakumäel restoranis kohad kinni pandud, kuid ühel hetkel teatasid hiinlased, et nemad on arvestanud vabas õhus olemisega ega taha restorani minna. Nii ma pidingi broneeringust lahti ütlema. Suundusime Keila-Joale minu suvilasse, aga laua peale ei olnud mul seal midagi panna.

Me tegime nii, et mina jätkasin külalistega mere ääres ringkäiku ning naine jooksis poodi ja ostis tarvilikke toidukaupu. Seal oli lõhekala, oliive, majoneesi ja palju muud kraami, mis kuulub ühe korraliku aiapikniku juurde.

Näete, siin on pilt, kus on kenasti näha, et laual on muu hulgas munad. Kõik asjad olid tšekil kirjas, aga ajakirjandus noppis millegipärast välja ainult munad ja majoneesi.

Nii et tegu ei olnud teie kodusesse külmikusse rännanud kraamiga, vaid diplomaatiliste külaliste võõrustamiseks kasutatud toiduga.

Absoluutselt! Kahjuks pole ajakirjanikud tahtnud sellesse süveneda. Kusjuures SL Õhtuleht, kes selle teema esimesena välja tõi, märkis ära, et tšeki taha oli kirjutatud «Hiina saatkond», aga järgmised väljaanded seda enam tähele ei pannud. Isegi «Sakala» kirjutas, et ma viisin majoneesi omale koju külmkappi.

Riigikogus käib nii, et kui saadik oma kuluhüvitiste tšekid toob, kontrollib raamatupidaja need üle ja ütleb, kas kõik on korras. Mulle sealtpoolt etteheiteid ei olnud. Käisin hiljemgi, kui kära oli meedias juba suureks läinud, veel kord küsimas, kas ma olen millegi vastu eksinud. Vastus oli ikka sama: kõik on korras.