/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/28/7733155t1h895b.jpg)
Võrreldes teiste Eesti sünnitusmajadega torkab Põlva haigla silma sellega, et pea iga kolmas seal emaks saanud naine ei ole kohalik, vaid on pärit kaugemalt.
Statistika nägemiseks kliki kaardil haigla nime peal.
Graafik: Põlva Haigla paistab silma sünnitusturismiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põlva haiglas on väljaspool maakonda pärit sünnitajaid isegi rohkem, kui Tartu Ülikooli Kliinikumis, kuhu koondatakse kõik Lõuna-Eesti riskirasedad ja keerulisemad sünnitused.
«See on sünnitaja valik, sest me ei tohigi meditsiiniteenustele reklaami teha ja reklaami ei tee ka, et tulge Põlvasse,» rääkis Põlva haigla tegevdirektor Koit Jostov. Ta lisas, et kuna haigekassa jaoks on kogu Eesti üks piirkond, siis saavad naised ise valida, kuhu nad sünnitama lähevad. «Minge ja küsige tänaval naiste käest, kuidas nad meid üles leiavad,» soovitas ta.
Peamiselt tullakse Põlvasse sünnitama Võru- ja Tartumaalt, aga Otepää kandist Valgamaalt. Jostovi sõnul oli ka mullu iga kolmas sünnitaja pärit mõnest teisest maakonnast.
Haigekassa andmetel on lisaks Põlva haiglale palju kaugemaid sünnitajaid ka Järvamaa haiglas, mis teenindab ka Rapla- ja Läänemaad, kus pole enam aastaid võimalik sünnitada. Läänemaa ja Rapla kandi naised käivad sünnitamas ka pealinnas, kuid nii Ida-Tallinna kui ka Lääne-Tallinna keskhaiglas on võõrsilt pärit iga kümnes sünnitaja. Nendesse haiglatesse tulevad sünnitama ka Põhja-Eesti riskirasedad.
Põlva haigla sünnitusosakonna sulgemisest on räägitud varsti juba aastakümneid. Sel kuul tegi haigekassa ettepaneku lõpetada sünnituste vastuvõtmine Põlva haiglas juba suvel, kuid siis lepiti kokku, et see juhtub 1. oktoobrist.
Haigekassa juhatuse liige Maivi Parve sõnul on Lõuna-Eestis praegu kolm haiglat, kus toimub vähem kui 300 sünnitust aastas. Sünnitajad suunatakse edaspidi Tartu Ülikooli kliinikumi ja Võrru Lõuna-Eesti haiglasse.
Naistearstide Seltsi hinnangul on aga kvaliteetse teenuse osutamiseks vajalik 400-500 sünnitust aastas. Nii Põlva kui Valga haiglad jäävad alla selle näitaja – eelmisel aastal toimus Valgas 138 ja Põlvas 245 sünnitust. Põlva sünnitusosakonna sulgemist nägi ette erialaseltsi nii mõõdukas kui ka radikaalne kärpekava.
Kolmest sünnitusosakonnast jääb alles Võrus asuva Lõuna-Eesti Haigla sünnitusosakond, mis on Põlvast 27 kilomeetri kaugusel.
Üle 70 protsendi Eesti lastest sünnib suurhaiglates, milleks on Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum. Sünnitusosakondi pole kolmes maakonnakeskuses - Raplas, Jõgeval ja Haapsalus.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/28/7733085t1h4993.jpg)