:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
Vabaerakonna juht Artur Talvik selgitas Postimehe otsestuudios, miks kerkivad Tallinna äärde Reformi- ja Keskerakonda ründavad plakatid ning kas tegemist on reitingut kaotanud Vabaerakonna enda meeleheitega.
PÄEVAINTERVJUU Talvik ründavatest plakatitest: see pole meeleheide (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tuletame Tallinna elanikele meelde, et PBK on kaitsepolitsei andmetel eestivaenulik telekanal ja maksumaksja raha suunamine sinna on üks vale tegu,» kirjeldas Talvik uute, Keskerakonnale suunatud plakatite sisu.
Talvik lubas, et üles läheb ka plakati kirjaga «Jüri, kuhu linnaratas veereb?»
«Tahame inimestele meelde tuletada, et kui nad lähevad uuesti kaasa Reformi- ja Keskerakonna vastandumisega – ehk manipulatsiooniga, millega on tegeletud aastaid – lõppeb see sellega, et oleme lõpuks ühe partei süsteem.»
«Jõhkralt öeldes on Reformi- ja Keskerakond ühe tagumiku kaks kannikat,» kirjeldas Talvik.
«Kui Reformierakond tahab uue puhastusena sisse tulla, siis tegelikkuses see nii ei ole. Võimu Reformierakonnas saavutavad taas perekond Kallased, Michal ja Rosimannused.»
Küsimusele, miks siduda Siim ja Kaja Kallast, kes on poliitilises tegevuses erinevad inimesed, vastas Talvik, et riigikogu aseesimehe valimisel oli pilt väga selge: «Kristen Michal, valged kampsunid, härra Nilssonid ja kõik see muu punt on tagasi. See on ehmatav – fassaadi üritatakse puhtana näidata, aga seal taga toimuvad kõik vanad protsessid. Pevkuri tulekuga oli väike lootus, et Reformierakond hakkab puhastuma, aga praegu on see lootus kadunud.»
Enda reiting langes
Viimase Turu-uuringute küsitluse kohaselt on Vabaerakonna reiting langenud alla valimiskünnise ning peatunud 3 protsendi juures. Ründavates plakatites erakonna juht meeleheidet siiski ei näe.
«Oleme meeldetuletamise eesliinil kogu aeg olnud,» sõnas ta ning lisas, et erakond ei tegele vaid näpuga näitamisega ning on parlamendis üks enim eelnõusid esitanud fraktsioone.
«Vaikselt hakkavad tulema minu juhtima asumise viljad selle näol, et oleme halvasti inimestele rääkinud sellest, mida tegelikult teeme,» põhjendas Talvik madalat toetusprotsenti, «me näeme ja tunnetame seda iga päev.»
«Kuid kommunikatsioon hakkab jalgu alla saama ja sellepärast ma üldse ei muretse, et me midagi teinud ei oleks. Me oleme väga palju teinud,» lisas ta.
Eesmärk saada valitsuserakonnaks
11 kuu pärast toimuvatele riigikogu valimistele minnakse kindlal meelel: «Eesti on õnne indeksis madalal kohal, eluga rahulolu tuleb parandada. Ühiskonda ei peaks hindama ainult SKP [sisemajanduse koguprodukt - M.V.] järgi, vaid peaks hindama ka sõnavabaduse võimu ja korruptsiooni taset.»
Lisaks minnakse oma nägemusega sellest, kuidas vähendada riigi valitsemiskulusid, tähtsal kohal on ka äsja üles kerkinud metsanduse teema.
Talviku sõnul ajastatakse praegu vormi, et teha varasemast parem tulemus valimistel ning saada ka uue koalitsiooni liikmeks. «Opositsioonis ei tee sa suurt midagi. Samas ei kavatse me valitsuses olla ka kellegi puudel, keda silitada,» märkis ta.