Vananeva Eesti uus probleem: lähiaastatel tuleb politseinikest puudus kätte

Kuna seadus ei luba korraga saada politseipensioni ja palka, siis vahetavad paljud korravalvurid kiiresti ametit. Foto: Mihkel Maripuu

Kuna lähiaastatel tekib pea neljandikul politseiametnikest õigus minna pensionile, siis kiirustab siseministeerium seadust muutma, et politseipensioni välja teeninud ametnikud teeksid tööd edasi.

Prognoosi kohaselt siirdub järgnevatel aastatel pensionile ligi neljandik politseiametnikest ehk 1000 politseinikku, seisab siseministeeriumi algatatud eelnõu seletuskirjas. Kõige enam lahkub pensioniprognoosi kohaselt teenistusest patrullpolitseinikke, piirivalvureid ja uurijaid.

 Ametist lahkuvaid politseiametnikke on uutega keeruline asendada, kuna politseiametnik peab lisaks kehtestatud haridusnõuete vastama ka kehalise ettevalmistuse ja tervisenõuetele. «Arvestada tuleb sellega, et politseiametnikke ei saa värvata vajaduse tekkimise korral «tänavalt», vaid isikutel tuleb enne teenistusse asumist läbida 1,7–3-aastane politseiametniku väljaõpe,» seisab seletuskirjas.

Siseministeeriumi selgituse kohaselt loobuvad politseiametnikud oma tööst  pärast politseipensioni määramist, kui nad on 50- või 55-aastased, sest hetkel kehtiv seadus ei luba neile maksta väljateenitud pensioni juhul, kui nad jätkavad töötamist senises ametis.

Seetõttu teeb ministeerium ettepaneku kaotada keeld saada samal ajal politseipensioni ja töötada edasi politseiteenistuses.  See muudatus laseks politseipensioni saavatel ametnikel tööd edasi teha, kui nad vastavad neile kehtestatud nõuetele.

«Kuna politseiametnikele on kehtestatud nii tervisenõuded kui ka kehalised katsed ning kui politseinik ei vasta tervisenõuetele või ei soorita kehalisi katseid, siis ei saa ta ka täita politsei ülesandeid ning ta vabastatakse politseiteenistusest nõuetele mittevastavuse tõttu,» selgitas siseministeerium.

Ministeerium on veendunud, et riigile ei kaasne lisakulusid politseipalkade maksmisel, sest politseipensioni saavad politseiametnikud saavad jätkata oma endisel teenistuskohal. «Kui politseipensioni saajad peaksid teenistusest lahkuma, siis tuleks nende asemele värvata uued politseiametnikud ning neile samuti palka maksta. Seega on muudatuse mõju politseipalkade maksmisele 0 eurot,» kirjutab siseministeerium.

Pigem aitaks see riigil raha kokku hoida, kuna kogemustega politseiametnikud saaksid jätkata oma senist tööd ja poleks vaja välja õpetada suurendatud mahus uusi politseiametnikke.

«Politseiametniku väljaõpe on pikaajaline ja kallis,» rõhutab siseministeerium.  Kutseharidusega patrullpolitseiniku väljaõpetamine maksab 1,7 aasta jooksul 21 825 eurot ja kõrgharidusega politseiniku väljaõpetamine maksab 3 aasta jooksul 39 429 eurot. «Lisaks hindab näiteks kaitsepolitseiamet, et pärast erialase hariduse omandamist kulub veel kuni 3 aastat tegelike tööoskuste omandamiseks,» seisab seletuskirjas.

2020. aastal on võrreldes 2010. aastaga kolmandiku võrra vähem noori ja see muudatus mõjutab ka  politseiteenistust, kuna see vähendab politseierialale õppima kandideerijate ja edaspidi ka politseiteenistusse kandideerijate arvu.

Samuti on politseiteenistust viimastel aastatel mõjutanud, et politseiametnike konkursside luhtumine on kasvanud 70 protsenti. PPA andmete kohaselt 2014. aastal luhtus 58 konkurssi, 2017. aastal juba 98 konkurssi.

Politseinike nappuse tõttu on kasvanud ületundide arv 42 protsendi võrra. Kui 2015. aastal tehti 60 314 ületundi, siis 2017. aastal 86 219 ületundi ja see on 46 töötaja aastane töömaht. «Ületunnid ning stressirohke ja ohtlik töö toob kaasa politseinike tervise halvenemise, vajaduse psühholoogilise nõustamise järele või halvemal juhul isegi töövõime vähenemise või kaotuse,» kinnitab siseministeerium.