/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/03/26/7727251t1h2fb7.jpg)
Riigikohus otsustas täna, et ei võta menetlusse autorikaitsjate kaebust. Seega jõustus ringkonnakohtu lahend kassetitasu kaebuses, mis kohustab riiki autorikaitsjatele maksma hüvitiseks 80 000 eurot.
Autorikaitsjad saavad kassetitasu kaasuses hüvitist 80 000 eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna jõustus Tallinna ringkonnakohtu novembri alguse otsus, mis rahuldas osaliselt Mittetulundusühingute Eesti Autorite Ühingu, Eesti Fonogrammitootjate Ühingu ja Eesti Esitajate Liidu kaebuse Euroopa Liidu autoriõiguste direktiivi ebaõige ülevõtmisega valitsuse poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Samas kui autorikaitsjad nõudsid riigilt 831 416 eurot, siis määras kohus hüvitiseks 80 000 eurot.
Autorikaitsjad esitasid hüvitise nõude pärast seda, kui riigikohus otsustas 2016. aastal, et riik rikkus kaalutlusõiguse piire ning täidetud olid eeldused direktiivi ülevõtmise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Lisaks esines vahetu põhjuslik seos määruse täiendamata jätmise ja kaebajatele kahju tekkimise vahel. Ringkonnakohtu hinnangul on selge, et kaebajatele ei ole tagatud õigus saada nende ainuõiguste piiramise eest õiglast hüvitist.
Sisuliselt seisnes vaidlus selles, et valitsus pole aastast 2006 ajakohastanud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt niinimetatud tühja kasseti tasu arvestatakse, mistõttu leidsid autorid ja teised õiguste omajad, et neil on jäänud saamata aastatel 2010 kuni 2013 tulu.
Autorikaitsjaid esindava advokaadibüroo Glimstedt partner Priit Lätt ütles varem, et luua tuleks uus regulatsioon, mis arvestaks ka uuemate salvestuslahenduste ja ärimudelitega, nagu näiteks Spotify. «Rohkem kui kümme aastat tagasi vastu võetud määruse alusel kogutakse Eestis autoritasu eelkõige helikassettide ja VHSide pealt, kuid need on nutiajastul juba minevik,» ütles Lätt.
Ta lisas, et edendusmeelsetes Euroopa riikides kuuluvad uuemad salvestusvahendid, nagu näiteks mälukaart, Blu-ray, USB-mälupulk, CD- ja DVD-kirjutaja, juba aastaid hüvitamise alla ning seega peab õigussüsteem tagama autorite kaitse ja areneva maailmaga kaasas käima.
Niinimetatud tühja kasseti tasu eest riigiti inimese kohta laekuvad tasud on erinevad: riikides, kus on sisse viidud tasud ka uuema tehnoloogiaga salvestuskandjate ja -seadmete eest – näiteks Prantsusmaal, Saksamaal ja Belgias – on tasud inimese kohta 2–3 eurot aastas. Euroopa Liidu keskmine on vaidlusalustel aastatel jäänud 1,5 euro juurde. Eesti on oma näitajaga ehk 0,02 eurot 2013. aastal Euroopa Liidu riikidest viimasel kohal.