/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/26/6818461t1h6e41.jpg)
Eesti peab näitama üles solidaarsust Ühendkuningriigiga ning saatma välja Eestis diplomaatilise kattevarju all töötavad Venemaa luurajad, ütles riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Margus Tsahkna.
Tsahkna tahab Venemaa luurajad Eestist välja saata (23)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Venemaa rünnak Ühendkuningriigi vastu Salisburys on rünnak meie kõigi vastu,» ütles Tsahkna BNSile. «Selle sõnumi peaksime me andma pühapäeval Eestis oma sõdureid külastavale Ühendkuningriigi kaitseministrile. Vähim, mida saame teha, on tingimusteta toetada oma liitlast ning saata Venemaa luurediplomaadid Eesti riigist välja.»
Tsahkna märkis, et Leedu president Dalia Grybauskayte teatas neljapäeval, et Leedu kaalub Venemaa diplomaadid riigist välja saata nii, nagu seda teeb Ühendkuningriik.
«Eesti valitsusel ei ole siin midagi pikalt arutada. Tuleb teha selge otsus, et samuti nagu britid, saadame ka meie riigist välja diplomaatilise kattega Venemaa luuretöötajad,» ütles Tsahkna. «Eriti võimas solidaarsusnäide oleks see, kui seda teeksid kõik Euroopa Liidu liikmed, kuid realistlik on, et selle sammu astuvas Balti riigid ja Poola.»
Tsahkna sõnas, et Ühendkuningriik on Eesti lähedane liitlane.
«Kui NATO 2016. aasta Varssavi tippkohtumisel tehti otsus saata liitlasväed Balti riikidesse ja Poola, et heidutada agressiivset Venemaad, oli see ajalooline samm. Seni oli NATO artikkel 5 olnud tagatud eelkõige poliitilise retoorikaga ning sümboolsete lipuüksustega. NATO viis selle otsuse ka kiiresti ellu. Täna on Briti sõdurid Eesti riiki kaitsmas Venemaa võimaliku rünnaku eest,» ütles Tsahkna.
«Brexit on meie kaitsepoliitilist sidet tugevdanud, kuna britid tahavad ennast veelgi aktiivsemalt näidata Euroopa kaitsevõime eestvedajatena. Ja nende väed on Eestis. Ma ei välista, et Ühendkuningriik kaalub Eestis oma sõjalise kohaloleku suurendamist ning otsus saata luurajad riigist välja näitaks meie konkreetset toetust oma liitlasele,» sõnas Tsahkna.
Tsahkna tõi esile, et Prantsusmaa riigipea Emmanuel Macron juba teatas, et prantslased kavatsevad saata oma üksuse uuesti Eestisse. «See on suurepärane uudis. Meie suurendame oma missiooni Malis, valitsus neljapäeval nii otsustas ja selle eest tuleb valitsust kiita,» ütles Tsahkna ja lisas, et ka Taani kaalub tõsiselt missiooni jätkamist.
Hanso: luurajate väljasaatmine võib olla üks osa vastusammudest
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Hannes Hanso sõnul peab Eesti astuma Ühendkuningriigi toetuseks jõulisi samme ning diplomaatilise kattevarju all töötavate luurajate väljasaatmine võiks olla üks neist.
Hanso ütles BNSile, et Ühendkuningriigil on praeguseks kogutud piisavalt materjali, mis tõestab, et keegi teine peale Venemaa ei saa olla Salisbury mõrvakatse taga. «See mõrvakatse on ühtlasi ka agressioon Euroopa julgeoleku vastu,» sõnas ta.
«Normaalsetel riikidel ei ole muud võimalust, kui taas astuda Venemaa vastu jõulisi samme. Diplomaatilise kattevarju all töötavate Venemaa luurajate väljasaatmine võib olla üks sammudest,» sõnas Hanso.
«Ma arvan, et me peaksime liitlase toetuseks jõuliselt üles astuma,» sõnas Hanso. «Kui rööviti Eston Kohver, ootasime meie liitlastelt jõulist solidaarsuse näitamist. Nüüd on meie kord seda teha. Ma ei näe võimalust, et me ei toetaks brittide samme.»
«Toetuspakett võib olla ka oluliselt mahukam kui luurajate väljasaatmine,» sõnas Hanso. «Pakett on kokkuleppe küsimus.»
Mihkelson: luurajate väljasaatmine ei pruugi olla piisav
Diplomaatilise kattevarju all tegutsevate luurajate väljasaatmine ei pruugi olla piisav vahend Venemaa survestamiseks, sõnas riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
«Esmalt peame küsima: mida me saavutada tahame: kas sundida Venemaad loobuma sarnastest sammudest [Vene eksspiooni Sergei Skripali ja tema tütre Julia mürgitamisjuhtum] või survestada Venemaad tulema tagasi järgima rahvusvahelist õigust ja naasma mängureeglite juurde,» ütles Mihkelson BNSile.
«Kui me soovime esimest, siis ühest või teisest riigist luuramisega tegelevate diplomaatide väljasaatmisest ei piisa. Sellele tulevad vastusammud Venemaa poolt,» ütles Mihkelson. «Kui aga soovime, et Venemaa naaseks mängureeglite juurde, siis selleks on vaja ühiseid ning senisest jõulisemaid samme.»
«Näiteks luuretöötajaid võiks välja saata Euroopa Liidu ja NATO ühises kontekstis. Halvem variant on see, kui mõned riigid saadavad luurajad välja ja mõned ei saada,» ütles Mihkelson.
Väliskomisjoni esimehe hinnangul töötaksid Venemaa survestamiseks paremini sammud, millega piiratakse Venemaa riiklike ettevõtete, eeskätt nafta- ja gaasifirmade juurdepääsu rahvusvahelisele finantsturule ning näiteks ka Nordsteam 2 ehituse külmutamine või peatamine.
«Need oleksid palju tõhusamad sammud, kui me soovime survestada Venemaad käituma teisiti, kui Venemaa on seni teinud,» sõnas Mihkelson.
Mihkelson sõnas, et Eesti on viimase veerandsaja aasta jooksul tõsiselt ja adekvaatselt reageerinud võõrriikide luuretegevusele oma territooriumil. «Me oleme aastate jooksul välja saatnud terve rea siin tegutsenud luurajaid. Kampaania korras luurajate väljasaatmine ei anna tulemust,» ütles Mihkelson.