/nginx/o/2008/12/09/102869t1h1c9c.jpg)
Eesti Loomakaitse seltsi juhatuse liige Tania Selarti sõnul väärkohtlevad inimesed loomi erinevatel põhjustel ning sageli ei teata, kuidas loomadega käituda.
Loomakaitsja: loomapiinajatel on madal empaatiavõime
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selart rääkis ETV saates «Ringvaade», et selle aasta nelja esimese kuuga on loomakaitse selts saanud juba 169 teadet väärkoheldud loomade kohta, neist 71 protsenti moodustavad koerad, kellel on halvad pidamistingimused, statistika näitab tema kinnitusel, et iga päev tuleb loomakaitse seltsile vähemalt üks teade väärkoheldud loomast, vahendas ERR Uudised.
Selarti sõnul on raske anda ühtset vastust, miks inimesed loomadega halvasti käituvad. «Näitena võib tuua, et loomapiinajate empaatiavõime on väga madal ja on väga tugevad psühholoogilised probleemid, miks loomi väärkoheldakse, tihtipeale üritatakse ka oma võimu välja näidata piinates nõrgemat, sest temast käib jõud üle, kindlasti on ükskõiksust ja samamoodi ka teadmatust - inimesed ei tea, et nii ei või teha,» selgitas ta.