/nginx/o/2010/03/05/326731t1hc927.jpg)
Tartu Ülikooli kliinikumi hinnangul on Eestis mitmeid asutusi, kes võiks hakata koguma ja analüüsima Eesti tervishoiuasutuste kvaliteeti puudutavat infot – näiteks võiks seda teha haiglate liit, aga hea mõte oleks ka sõltumatu uuring välismaalt sisse osta.
Kliinikumi ülemarst ja juhatuse liige Margus Ulst pakkus välja, et näiteks võiks ravikvaliteeti analüüsida sotsiaalministeerium, sest määrusega oleks lihtne kohustada raviasutusi esitama mõningaid ravikvaliteeti peegeldavaid indikaatoreid. «Kahjuks ei kaasne lisakohustustega kunagi lisavahendeid,» tõdes ta seejuures.
Teise võimalusena pakkus ta välja Tervise Arengu Instituudi, nentides, et seni kogutud statistika on kolm aastat vana ja väheväärtuslik. «TÜ arstiteaduskonna tervishoiuinstituut tegeleb probleemiga teaduslikust vaatevinklist, valmimisel on mitmed doktoritööd, mis analüüsivad ravikvaliteeti,» tõi Ulst veel välja.
Eesti Haiglate liit saaks neile info andmise panna küll liikmeshaiglatele lisakohustuseks, kuid ka see tähendaks lisakulu ning huvi tundub olevat väike.
«Haigekassa viib juba mitmeid aastaid perioodiliselt läbi kliinilisi auditeid, kus võrreldakse ravitulemusi erinevates haiglates. Tulemused esitatakse auditeeritud raviasutusele vaid võrdluses keskmiste näitajatega. Nii ongi hea ja õige,» tõi Ulst esile. Ka mõned arstlikud erialaseltsid tegelevad tulemuste analüüsiga, kuid seejuures vaikitakse paraku halvad tulemused maha ja häid tulemusi ei ole ka sobilik reklaamida, märkis Ulst.
«Patsiendid teevad seda niikuinii - lugege vaid jututubasid,» märkis ülemarst veel.
Ohukohtadena nägi ta seda, et erinevusi ravitulemustes võidakse tõlgendada valesti, kui ei võeta arvesse patsientide raskusastet. «Võib järgneda nõiajaht. Tühised hälbed ravikvaliteedis võivad patsientide usaldust põhjendamatult kõigutada. Võib tekkida tahtmine minna ravile teise haiglasse. Seal võib omakorda tekkida ülekoormus jne,» tõi ta välja.
Kliinikum kaardistab aastaid
Tartu Ülikooli kliinikumi avalikkussuhete juht Kristi Tael lisas, et kliinikum on kvaliteedi eri tegureid mõõtnud ja kaardistanud juba aastaid, et otsida süsteemseid kitsaskohti, mida parandada või muuta.
«Üks osa sellest on patsientide tagasiside kogumine – nii kaebuste-tänuavalduste süsteem kui iga-aastased regulaarsed patsientide tagasiside küsitlused,» sõnas ta.
«Kliinikumis on rakendatud ka õendusabi andmisel ilmsiks tulnud eksimuste, tüsistuste või takistuste registreerimise süsteem, kus registreeritakse patsiendi jälgimisel, identifitseerimisel, ravimite manustamisel, suhtlemisel, patsiendi operatsiooniks ettevalmistamisel jmt esinenud takistused või vead. Juhtumite menetlemise tulemusena on korrigeeritud mitmeid juhendeid, tutvustatud neid töötajatele, korraldatud koolitusi ja infotunde ning rakendatud mitmeid teisi abinõusid, et ennetada tulevikus sarnaste juhtumite kordumist,» rääkis Tael.
Mitmeid parameetreid võrdlevad tema sõnul omavahel nii eri osakonnad kui sarnased haiglad omavahel.
«Kui tsentraalsest võrdlemisest rääkida, siis võiks andmeid koguda, neid harmoniseerida ning analüüsida Haiglate liit. Ohukohta näen selles, et andmete hulk on väga väike ning see pruugi tagada analüüsiks ja järelduste tegemiseks adekvaatset võrdlusmaterjali,» arvas Tael, kes kirjutab ka doktoritööd ravikvaliteedist.
Välismaine uuring
Ulst leidis aga, et sotsiaalministeerium või keegi teine võiks sisse osta hoopis välismaalt sõltumatu tervishoiukvaliteedi auditi. «See on küll väga kallis aga selle käigus võib selguda, et selle pisku raha eest jääb Eesti tervishoius kvaliteeti ülegi,» arvas ta.
Sama märkis Tael: «Alternatiiviks on rahvusvaheline võrdlemine, millest rääkis tänavusel kliinikumi kevadkonverentsil kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja professor Joel Starkopf. Alates 2007. aastast on kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravikliinik rahvusvahelise intensiivravi kvaliteedikonsortsiumi Intensum liige. Sinna kuuluvad kõik Soome intensiivraviosakonnad ning Berni ülikoolihaigla intensiivraviosakond. Kliinikumi intensiivravitulemused on Eestis ainsana põhjalikult analüüsitud rahvusvahelises võrdluses,» kinnitas Tael.