/nginx/o/2011/04/27/566565t1h726b.jpg)
Inimesed on väga tugevalt meedia mõjuväljas, samuti tekitavad neile probleeme pikad ravijärjekorrad, pidas Tartu Ülikooli kliinikumi ülemarst Margus Ulst võimalikeks põhjusteks, miks Postimees.ee gallupile vastanud lugejad ravikvaliteeti Eestis kehvalt hindasid.
Sel nädalal hindas Postimees.ee gallupis 3366 vastajast Eesti tervishoiu kvaliteeti 44 protsenti täiesti ebarahuldavaks ja 33 protsenti rahuldavaks, heaks või suurepäraseks pidas seda vaid 12 protsenti vastanuist.
«Eestimaalased on väga tugevalt meedia mõjuväljas. Piisab paarist artiklist PERHi Keila hooldusravi kohta ja kohe tehakse suuri üldistusi kogu meditsiini kohta,» pidas Ulst üheks võimalikuks põhjuseks.
Seevastu näiteks TÜ kliinikumi kaebuste süsteemi mullu laekunud avaldustest oli ettepanekuid 87 (2009.a. 70); kaebusi, märkusi 179 (2009.a. 129) ja tänuavaldusi 506 (2009.a. 309), tõi Ulst välja.
«Probleem võib olla ka pikkades ravijärjekordades. Kõike soovitakse saada kohe ja täies mahus. Tihti on aga järjekordade põhjuseks haigekassa rahanappus ja range eelarvepõhine tasustamine demotiveerivalt madalate hindade alusel,» lisas Ulst.
«Järjekorrad võivad tekkida ka arstikabineti ukse taga, sest alati soovitakse ju kõige paremat arsti (kellest naabrid ja tuttavad head räägivad). Aga inimvõimetel on piirid ja Soome ahvatlused on väga lähedal,» tõdes ta.
«Ega neid viisakaid/lahkeid klienditeenindajaid, õdesid, arste pole ka jalaga segada. Tööd tuleb teha nende inimestega, kes meil (veel) olemas on. See on läbilõige meie ühiskonnast. Sellised me olemegi – iseennast väärt,» arvas ta veel.