:format(webp)/nginx/o/2011/05/20/591144t1h7287.jpg)
Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) on pakkunud haridusminister Jaak Aaviksoole välja idee, et ülikool võiks kaasa aidata Põhja-Eesti regionaalhaigla muutmisel nüüdisaegseks teaduskeskuseks.
Tehnikaülikool aitab haigla mainet tõsta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TTÜ teadusprorektor Erkki Truve sõnul on nüüdisaegne meditsiin muutunud väga tehnoloogiliseks. Kuna tehnikaülikool asub Eesti suurimast haiglast ehk Põhja-Eesti regionaalhaiglast (PERH) linnulennult umbes kilomeetri kaugusel, siis võiks TTÜ süvendada haiglaga koostööd just tehnika ja tehnoloogia vallas.
«Lääne ülikoolide mõistes asub regionaalhaigla ju otse meie ülikooli kampuses,» ütles Truve. «Seetõttu olekski koostöö süvendamine PERH-ga kindlasti tehnikaülikooli üks eelistusi. See on ka ülikooli järgmise viie aasta arengukava üks punkte, et soovime süvendada koostööd Eesti haiglatega.»
Riik peab otsustama
Vastuses minister Aaviksoo küsimustele on Truve välja pakkunud, et PERH-i võiks ümber kujundada riigi ja TTÜ poolt asutatavaks sihtasutuseks. See oleks kooskõlas ka valitsuse koalitsioonileppe punktiga, milles on juttu tervishoiuteenuste kvaliteedi parandamisest.
«Kuna aga PERH-i puhul on tegemist riigi sihtasutusega, siis selle ümberkujundamine jääb riigi, mitte tehnikaülikooli pädevusse,» selgitas Truve.
TTÜ panus koostöösse PERH-ga seisneks eelkõige abi osutamises IT, elektroonika, masina- ja aparaadiehituse, füüsika, keemia ning biotehnoloogia vallas. Kasu oleks ka ülikooli majandusteaduskonnast, sest PERH kujutab endast suurt majandusasutust.
«Meie mitmel teaduskonnal käib juba praegu koostöö Eesti haiglatega,» lisas Truve. «Tahame selles vallas lihtsalt edasi minna.»
Koostöö süvendamist on TTÜ ja PERH-i juhid juba varemgi arutanud. Huvi on kahepoolne.
Küsimus ongi selles, et nii Euroopa kui muude arenenud riikide suured haiglad on nii ravi- kui teaduskeskused. Selline sümbioos suurendab nende usaldusväärsust ning soodustab meditsiiniteenuste eksporti. Äraseletatult tähendab see, et patsiendid eelistavad just niisuguseid haiglaid.
Truve märkis, et Eestis on selline haigla vaid Tartu Ülikooli Kliinikum, mistõttu võiks PERH kui Eesti suurim raviasutus kindlasti sellesse nimistusse lisanduda.
Meditsiiniteenuste ekspordi all tuleb esimese asjana silmas pidada seda, et välismaalased eelistavad end Eestis ravida. Jutt käib ka telemeditsiinist, mis tähendab näiteks, et röntgenipilt tehakse ühes, seda analüüsitakse aga mingis teises riigis. Eesti võiks edusamme teha ka kliiniliste katsete osas, kuna see on suur turg maailmas. Ekspordi võimalusi on Truve sõnul muidki.
Koostöö juba käib
PERH-i juhatuse esimees Tõnis Allik mainis, et meditsiiniteenuste eksport on eelkõige haiglate kui teenuseosutajate, mitte otseselt TTÜ huvi. Regionaalhaigla ja tehnikaülikooli teadusalase koostöö tihendamisest on aga olnud juttu ning see idee on pälvinud toetust mõlema organisatsiooni juhtide poolt.
«Näeme suurt potentsiaali uute meditsiinitehnoloogiate ühisel arendamisel,» ütles Allik. «Ka senine tehnikaülikooli teadlaste ning haigla arstide koostöö tehnomeedikumis ja vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskus on juba viinud esimeste ühiste patentide ja tulemuste kommertseerumiseni.»
Ta lisas, et PERH-i võimalik ümberkujundamine on arutelu vääriv idee.
Vähiuuringute tehnoloogia arendsukeskuse juhi Riin Ehini sõnul on arstide ja teadlaste koostöö ülimalt oluline. Keskus küsib enne uute projektide algatamist alati arstidelt hinnangut, kas ühel või teisel projektil on ka patsientide jaoks praktilist väärtust. Geeniteste tehakse samuti koostööd arstidega. Meeldiv on see, et nende testide vastu on huvi tundnud juba päris mitu välisfirmat, mis tähendabki kõrgtehnoloogiliste meditsiiniteenuste ekspordi laienemist.
2005. aastal asutatud vähiuuringute tehnoloogia arenduskeskuse liikmed on TTÜ, PERH ning paljud biotehnoloogiafirmad. Ülikallite aparaatide soetamisel arvestatakse kõikide osapoolte huve ning neid kasutatakse sõbralikult koos.
Haridusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultandi Asso Ladva sõnul oleks PERH-i ümberkorraldamise idee rakendamisel tegemist tõsise muudatusega teadusasutuste väljakujunenud tööjaotuses. Niisugused põhimõttelised asjad tuleb eelnevalt rahulikult ja põhjalikult läbi arutada ning kiired otsused ei ole võimalikud.