Ringkonnakohus tühistas täna Harju maakohtu otsuse Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) endise juhi Tõnis Alliku süüditunnistamises, mõistes mehe täielikult õigeks. Haigla endise IT juhi Marko Kilgi osas jäi maakohtu otsus muutmata.
Oktoberfestil käinud haiglajuht mõisteti teises astmes täielikult õigeks (10)
Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus kinnitas, et kavatseb otsuse edasi kaevata. «Olen rahul sellega, et ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et Marko Kilk tuleb süüdi mõista omastamises ja pistise võtmises. Prokuratuuri seisukoht on, et ka Tõnis Alliku süü on tõendatud ning selles osas plaanime jätkata vaidlust riigikohtus,» ütles Evestus.
Harju maakohus mõistis mullu novembris Tõnis Alliku süüdi altkäemaksu võtmises (tarkvarafirma AS Helmes tasutud puhkusereiside eest), kuid õigeks pistise võtmises (toitlustusfirma OÜ P. Dussmanni ostetud lennukipiletite eest) ning omastamises.
Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kuna süüdistus ei sisalda etteheidet, milles täpselt seisnes nn Oktoberfesti meelelahutusreis, mis prokuratuuri veendumusel ei ole tööalane kliendiüritus, ning kes kandis väidetava meelelahutusürituste kulud, siis ei saa käsitleda ka lennupileteid hüvena soodsate otsuste tegemise eest. Lisaks ei ole kriminaalasjas kummutatud ka põhjendatud kahtlus, et Allik osales reisil oma ametialaste kohustuste täitmiseks.
Küll aga ei nõustunud ringkonnakohus maakohtuga Alliku altkäemaksu võtmise süüdistuses. Ringkonnakohus tuvastas, et Allik ei osalenud hankekomisjonide töös, seega ei osalenud riigihangetel soodsate lahenduste ja otsuste tegemisel.
«Olukorras, kus Alliku hankemenetlustes osalemist tuvastatud ei ole, on võimatu nõustuda süüdistuse seisukohaga, et Alliku puhul pistise/altkäemaksu võtmisena on vaadeldav Helmes ASi finantseeritud puhkusereisidega nõustumine ja nende vastuvõtmine vastutasuna selle eest, et ta üldiselt ja konkretiseerimata osaleb vastutava juhatuse liikmena infotehnoloogia valdkonnas selle toimimise järelvaatajana ning samuti edaspidise sujuva koostöö tagamiseks,» selgitas kohus oma otsuses.
Ringkonnakohus täpsustas, et vara või muu soodustuse lubamisega nõustumine või soodustuse vastuvõtmine ametiisiku poolt ei kujuta endast iseenesest veel karistatavat tegu. Süüdistusest ei nähtu ühtegi konkreetset ametialast tegu, mille eest vastutasuna Helmes haiglajuhile varaliselt hinnatavaid soodustusi andis.
Marko Kilgi osas ringkonnakohus muutis kvalifikatsiooni, leides, et Kilk pani omastamise toime ametiisikuna. Muus osas ringkonnakohus Kilki puhul esimese kohtuastme otsust ei muutnud – Kilk jäi süüdi omastamises ja pistise võtmises, mille eest Harju maakohus mõistis talle karistuseks aasta ja kolm kuud vangistust tingimisi.
Süüdistuse järgi osales Marko Kilk infotehnoloogia riigihangete komisjonides, kus tema ülesandeks oli osaleda hankedokumentide koostamisel, pakkumiste hindamiskomisjoni töös ning parima pakkuja valimisel. Vastutasuna selle eest, et Kilk osaleb valdkonnapõhise juhina infotehnoloogia valdkonnas selle toimimise järelvaatajana ning vastava valdkonna riigihangetel soodsate lahenduste ja otsuste tegemisel, andis sujuva koostöö tagamiseks Helmes Kilgile varaliselt hinnatavaid soodustusi, finantseerides mehe puhkusereise.
Erinevalt Allikust oli Kilk hankekomisjonide esimeheks, seega osales hankekomisjoni esimehena ASi Helmes kasuks kohtu hinnangul soodsate otsuste tegemises. Ringkonnakohus nõustus selles osas Kilgi süüditunnistamisega ning temale karistuse mõistmisega.
Otsust võivad osapooled vaidlustada 30 päeva jooksul riigikohtus.