Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730

Staarpapagoi Tibu: «Päkapikud... kõike teavad!»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Papagoi Tibu.
Papagoi Tibu. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Unustage näosaade ja kõik väikesed hiiglased! Eesti meelelahutajate seltskonda on ilmunud uus tegija, kelle video kogus vaid mõne päevaga ligi 90 000 vaatamist. Ja nagu sellest veel vähe oleks, toob eelolev suvi talle ülesastumisi ka vabas õhus.

Eesti rahva kõrgelennuline lemmik Tibu pesitseb Tartus Supilinnas ja on rahvuse poolest Kongo Aafrika hallpapagoi. Edu internetis võlgneb ta suuresti oma kahele abilisele Liina ja Toomas Tiislerile, kellel on täita mänedžeri, talitaja, videomeeskonna ja pedagoogi roll.

«Tibu videot kokku pannes mõtlesin, et see jääb kindlasti lahjaks – meile on ju papagoi kõnelemine ja trikkide tegemine täiesti tavaline, igapäevane asi,» ütleb Liina Tiisler. «Selline populaarsus oli tõeline üllatus!»

Papagoi Tibu.
Papagoi Tibu. Foto: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Aga üllatusi on selles loos veelgi. Nimelt selgub, et nii nagu inimene, vajab ka 600 grammi kaaluv papagoi vaimset ergutust. «Hallpapagoi on sotsiaalne lind ja kui omanik temaga ei tegele, võib ta stressi langeda. Stress võib väljenduda nii inimeste hammustamises kui ka sulgede kitkumises, viimane võib linnule isegi saatuslikuks saada.»

Kuna papagoide kirjaoskus pole kiita, käib õppetöö verbaalselt. «Tibu õpetamiseks tuleb katkise grammofoni kombel ühte sõna korrata sadu ja sadu kordi päevas. Seda tuleb teha nii palju, et vahepeal ajab ennastki hulluks,» ütleb Liina ja lisab, et paraku ei avalda sisseloetud teksti kõlaritest kuulmine Tibule mingit mõju.

Ligikaudu kaks aastat kestnud töö tulemusena – ja kannatlikkuse musternäitena – on papagoi ära õppinud sadakond sõna, mida suudab ka olukordadega seostada. «Varem ütles ta hommikuti «Äratus!» ja küsis siis «Kas kohvi tahad?», aga viimasel ajal on ta selle ära unustanud,» ütleb Toomas.

Suvel lendamiseks tuleb juba talvel harjutada trakside kandmist. «Kui lind sügab jalaga kukalt, siis on ta traksidega nõus. Kui lihtsalt istub, pole mõtet proovidagi,» toob Toomas näite lindude kehakeelest.
Suvel lendamiseks tuleb juba talvel harjutada trakside kandmist. «Kui lind sügab jalaga kukalt, siis on ta traksidega nõus. Kui lihtsalt istub, pole mõtet proovidagi,» toob Toomas näite lindude kehakeelest. Foto: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Tibu kõige pikem lause on «Tahan lennata, aga mitte eriti kõrgelt, kindlam on vaadata lendamas tuvi või kurge.» Aga vahel juhtub, et laulud lähevad segamini ja välja tuleb: «Olen tiigrikutsu... tahan lennata!»

«Praegu korrutab ta «Kätte jõudnud suvi!», mis on akna taga laiuvat lörtsivälja vaadates tõeliselt irooniline. Pärast õhtusööki ronib ta aga oma puuri ja teatab seejärel «Tibu tuttu»,» räägib Liina ja lisab, et pesema minnes ja ka pesemise ajal ütleb papagoi «Tibu pessu».

Tapeet ja «klosetipukk»

Ja sellega jõuamegi sujuvalt suure papagoi pidamise vähem ägedate külgede juurde... Esiteks tuleb lindu pesta, ja ikka vähemalt kaks korda nädalas. Tiisleritel on selle tarbeks spetsiaalne pihusti, millest väljuv udu on linnule just paraja survega.

Mullu suvel käis Tibu pererahvaga Rabarberi kohvikus. Toomast, kes nägi õlal istuva papagoiga välja nagu piraat, tulid imetlema isegi kokad.
Mullu suvel käis Tibu pererahvaga Rabarberi kohvikus. Toomast, kes nägi õlal istuva papagoiga välja nagu piraat, tulid imetlema isegi kokad. Foto: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Pesemisest märksa tüütum on linnu harjumus järada kõike, mis ette sattub. Seetõttu on tema puuri lähedal olevad aknaliistud kaetud pleksiklaasiga. Ka ülejäänud kodu on papagoikindel: seintel tapeedi asemel krohv, mida ei saa nokaga maha rebida, köögikappidel pole käepidemeid, millele maanduda, ja isegi kardinapuud on eriti peenikesest torust, et sealt oleks ebamugav kinni võtta. «Kogu meie kodu on ümber ehitatud nii, et oleme selle enne n-ö linnu silmadega üle vaadanud, näiteks toolide asemel on taburetid, sest muidu lendab ta seljatoele ja närib selle ära, ja diivani seljatagune on katte all. Ahjupealse katsime samuti pleksiklaasiga, sest muidu ei saaks krobelise pinna pealt junne kätte,» selgitab Liina.

Tagasi üles