Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Lugejad: õppesõidud tipptunni ajal tänavatelt minema!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Õppesõidukid Virmalise sõiduplatsil.
Õppesõidukid Virmalise sõiduplatsil. Foto: Liis Treimann

Eesti liikluskultuuri üle arutledes leidsid mitmed lugejad, et õppesõidukitel ei tohiks tipptunni ajal linnatänavatele asja olla, sõidukooli juhi sõnul on algajate tänavatele sattumisel sageli majanduslikud põhjused.

«Minu meelest võiks õppesõiduautod kella tunda - kui ikka on tipptund, siis neid jagub igal pool, kui tipptund on möödas, pole ka neid. Kas siis ei saa tõesti neile mingeid piirangud luua, mis kellast nad ei tohi sõita kesklinnas?» pahandas üks Postimees.ee lugeja.

«Õpetajad võiksid enne õpilasele selgeks teha, mismoodi peab liikuma - kui ikka õpilane ei suuda normaalselt koha pealt liikumist alustada, siis ju ei ole mõtet sellisega tulla tipptunnil liiklusesse,» arvas ka teine.

Kolmas aga märkis, et ega õpilased vali, kus nad sõidavad - õpilasi «juhib» ju õpetaja.

Neljas aga rääkis, et teeb õppesõitu ka väga tihti tipptunnil. «Ma ei taha koolitundide ajast käia,» selgitas ta. «Vastik on see, et tagumised on mul taguotsas kinni, kuigi nende taga pole autosid. Ning siis ehmatavad, kui mul käiku vahetades hoog natuke väiksemaks läheb. Ahastusse ajab see ka, et linnas sõidavad isegi mööda sealt, kus ei tohiks. Võiks arvestada, et ma alles õpin ning ei soovi nii kiiresti sõita,» kutsus õpilane ka temast aru saama.

«Minu sõiduõpetaja küsis kunagi, et kui sa tipptunnil kesklinnas sõitmist minuga ei harjuta, siis kuidas kavatsed sa peale lubade saamist töölt koju sõita?» märkis teine.

Autokooli juht: põhjuseks on kokkuhoid

OÜ Autosõit juhatuse liige Indrek Madar arvas, et linnaliiklust häirivad peamiselt vähest algkoolitust saanud õppurid, keda võidakse liiga kiiresti liiklusse lubada. See võib olla tingitud nii raha kokkuhoiu soovist kui õppeplatside vähesusest.

«Sõidetakse igal ajal, inimene peab hakkama saama nii tipptunni ajal kui selle väliselt,» sõnas Madar, lisades, et seejuures ei tohi otseloomulikult põhjendamatult liiklust takistada.

«Õppesõidu ajal on autos kaks inimest - õpilane ja sõiduõpetaja. See on kindel, et sõiduõpetaja peaks olema pädev hindama selle õpilase oskusi ja kui need on madalad, siis tipptunni ajal tihedasse liiklusse tulek ei ole õigustatud,» arvas ka Madar. «Aga kindlasti on võimalik ka tipptunni ajal leida väiksema liiklusega tänavaid, kus saab väiksemate oskustega inimene harjutada.»

Tallinna linnavalitsuse määrusega on autode õppesõit kesklinnas teatud tänavatel keelatud ajavahemikus kell 8-10 ja 16-18.

Küsimus, miks satuvad aeg-ajalt liiklusse õppeautod, mis siiski liiguvad põhjendamatult aeglaselt, ei saa paigast minema või vahetavad aeglaselt käike, peitub tema sõnul selles, et meil pole linnas lihtsalt piisavalt õppeplatse, kus õpilastele esmast väljaõpet teha ja nii jäätaksegi platsiõppe tihti tegemata.

«Meil on õppeväljakute põud ja olemasolevad on suures osas üles ehitatud manööverdusharjutuste, aga mitte auto liikumasaamise jaoks. Selleks, et linnas liigelda, peab tulema käiguvahetus suhteliselt hästi välja nii üles- kui allapoole,» selgitas ta.

Tema sõnul on Tallinnas vaid üksikud suuremad platsid, kus sellist sõitu harjutada saab. «Meie paneme õpilased liikuma meie kasutuses oleval Männiku libedaraja kõrval oleval õppeväljakul, kus on võimalik ka suurtel kiirustel liikuda. On olemas Virmalise plats, Mustamäel mõned, kus saab samuti rohkem manööverdusi harjutada: seal on boksid, slaalomid, estakaadid ja muu selline,» selgitas Madar.

«Probleem on aga selles, et väga paljud õpilased lastakse liiklusse nii, et õppeplatsidel enne üldse ei käidagi - õppeplatsid on tasulised ja see tähendab lisakulu õpilastele,» selgitas Madar.

Autokoolid otsivad aga igasuguseid allahindluse võimalusi, sest konkurents kliendi pärast turul on tihe. Nimelt on potentsiaalsete õppurite arv viimaste aastatega märkimisväärselt vähenenud (2006. aastal sai 18-aastaseks ca 25 000 inimest, aastal 2012. on see number ca 14 000). «Hinnad on niigi all, kõik koolid püüavad ellu jääda. Kui õpilane pole valmis maksma ja õpetaja tahab võid leivale saada, hakkavadki sellised libedad kompromissid tekkima,» tõdes autokooli juht.

Tagasi üles