:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
Postimehe otsestuudios kohtusid kõrghariduse rahastamise teemal haridusminister Mailis Reps ja Tallinna ülikooli õppeprorektor Priit Reiska. Reiska on öelnud, et tasuta kõrgharidusele üleminek aastal 2013 oli õige otsus, kuid tänaseks on see muutunud ülikoolide tegevust piiravaks. Repsi sõnul ei aidanud aga riigieelarvevälised õppekohad ülikoolide tegevusele märkimisväärselt kaasa.
PÄEVAINTERVJUU Reps: riik andis signaali, et ärge minge 600-kesi sotsioloogiat õppima, teil ei pruugi sellega midagi teha olla (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Omal ajal oli see õige otsus ning riik pani kõrgharidusse ligi poolteist korda raha juurde,» selgitas Reiska, «selle arvelt kompenseeriti eelkõige tollast tasulist õpet.»
Kõrgharidusse laiemalt Reiska sõnul see aga raha juurde ei toonud – varasem eraraha asendus riigipoolse rahaga.
Haridusminister tõdes, et kuna riigieelarve läbirääkimised alles algavad, ei saa täpseid prognoose veel teha. Lisaks märkis ta, et kõrgharidus on teema, mida ühiskonnas suhteliselt vähe debateeritakse ning mis jääb tihti kaugeks.
«Viimane debatt teemal, kas kõrgharidus peaks olema tasuta või tasuline oli kuus aastat tagasi – meil on vaja selgitada, mis on vahepeal toimunud ja kuhu me ise oleme jõudnud,» lisas minister.
«Ülikoolide poolelt vaadatuna ei olnud ju endine tasuline õpe tasuline – see ei katnud kõiki kulusid. Riigieelarveliste kohtade ja ülikooli eelarvest tuli kokku üks summa, kuid tasulised kohad määras see kui palju turg oli valmis maksma,» selgitas Reps.
«Ehk tegelikult ei olnud see mitte aus ja ühtlane, vaid riigieelarveliste kohtade arvelt maksti osaliselt teisi kulusid. Riik andis signaali, et ärge minge 400-kesi õppima avalikku haldust või ärge minge 600-kesi õppima sotsioloogiat, võib-olla teil ei ole sellega pärast midagi teha.»
«Tegelikult riigi ja ülikoolide vaheline juhtimine ei olnud väga hea,» lisas Reps, «isegi kui töökohtadena ei olnud pärast võimalik leida rakendust, oldi õppemaksu nõus maksma.»
Reiska tõdes omalt poolt, et isegi kui riigieelarve läbirääkimistel saavutatakse kokkulepe, et kõrgharidusse leitakse igal aastal täiendavad 15 miljonit eurot lisaraha, ei ole 60 miljonit eurot nelja aasta peale piisav, et meie kõrghariduse taset parandada.
Teadustegevuseks on ette nähtus teistsugused rahastusallikad, mille süsteem on nii ministri kui õppeprorektori sõnul paremini korraldatud.