:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
/nginx/o/2008/03/03/23415t1h6ab0.jpg)
Priit Pullerits: ohtlik Obama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Barack Obama võidab USA presidendivalimised, kui uskuda arvamusküsitlusi, ja enamik maailmast rõõmustab. Eesti ei saa seda rõõmu jagada. Ultraliberaalse otsustustaustaga vasakpoolse Obama võit on Eestile suisa eluohtlik.
Obama nõrgim külg on kogemusetus rahvusliku julgeoleku küsimustes. Rahvusvahelise poliitika kogemus puudub tal sootuks. Siit tuleneb ka tema naiivne usk, et maailma probleemid on lahendatavad viisakate läbirääkimiste ja üksteisemõistmise abil. See on seisukoht, mis George W. Bushi aastate järel paitab sadade miljonite kõrvu, kuid mis võib kujuneda enesetapjalikuks revanšistliku Venemaaga asju ajades.
Venemaaga ei saa asju ajada nagu võrdne võrdsega ja lootuses, et ta käitub tsiviliseeritult. Obama vastaskandidaat vabariiklane John McCain, kelle mahajäämus rivaalist on arvamusküsitluste järgi rebenenud katastroofiliseks, saab elu näinud mehena sellest aru. Ega muidu oleks ta suvel lasknud lendu mõtet, et Venemaa vääriks G8 riikide hulgast väljaheitmist. Ega muidu oleks ta öelnud, et kui vaatab Vladimir Putini silmadesse, näeb ta seal kolme tähte: KGB.
Obama, erinevalt McCainist, arvab lihtsameelselt, et vastaspoolega saab kokku leppida. Paraku Venemaaga, nagu ajalugu tõestab, ei ole võimalik kokku leppida. Ses mõttes pole Obama lepituspoliitika üksnes sinisilmne, vaid Eesti seisukohast lausa hukatuslik.
Obama lepituslikku hoiakut kinnitas tema suvine Euroopa-turnee, kus ta esines rahvahulkadele nagu rokkstaar. Päevselge, et ta naudib oma populaarsust. Kuid superriigi presidendiks olemine pole missivõistlus. USA presidendina tuleb julgeda võtta ka ebapopulaarseid seisukohti, mis teist poolt ärritavad. Obama on aga suurepäraselt omandanud oskuse rääkida inimestele seda, mida noile meeldib kuulda. McCain seevastu räägib seda, mida on vaja kuulda. Kahjuks on tema sõnum, olgugi realistlik, paljudele talumatult karm.
Ei maksa arvata, et Obama mõistab meie ajalugu ja meie muresid. Ta pole siin käinud, erinevalt McCainist. Meenutagem ka, et McCaini heade sõprade ringi kuulub väikese Gruusia liider Mihhail Saakašvili, keda ta Venemaa rünnaku all jõuliselt toetama tõttas, sellal kui Obama perega Hawaiil päikest nautis.
Lähiminevik näitab, juba alates Jaltast 1945, et demokraatidelt, kes kalduvad ka vaenlastega hästi läbi saama, pole Eestil head loota. Lõppeks oli see ikkagi Ronald Reagan, läbinisti parempoolne, kelle jõuline ja antagonistlik hoiak Venemaa suhtes Kurjuse Impeeriumi hingetuks surus.
Arvestades, et Eesti julgeoleku peamine tagaja on NATO kaudu USA, on hirmutav, kui meil tuleb Venemaa külje all loota Ameerika presidendile, kelle lähenemine Venemaale ei näita vähimatki küpsust.