Rahvas pani Ratase valitsusele hinde

Jüri Ratas. Foto: Tairo Lutter

• Emor palus esimest korda inimestel valitsusele hindeid panna.
• Tulemustest peegeldub rahulolematus, mille üle lubab valitsus mõelda.
• Kui Postimees pani mullu valitsusele hindeks 2+, siis rahvas pole leebem.

Kui Postimehe ajakirjanikud panid läinud aasta sügisel valitsuse tööle kokkuvõtvaks hindeks 2+, nurisesid poliitikud, et toimetus on ebaõiglaselt rahulolematu. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps viitas näiteks, et kriitika pole õiglane, sest hinne sõltub tehtud töö asemel hoopis hindajast. Sama karm hindaja on aga ka rahvas, selgub värskest uuringust.

Hinnang Jüri Ratase valitsusele, 2018 märts. Foto: graafika: Alari Paluots

Uuringufirma Kantar Emor küsis märtsis inimestelt esimest korda, millise hinde annaksid nad viie palli skaalal Jüri Ratase valitsusele ning mis iseloomuomadus tuleb valitsuse tegevusega seoses esimesena pähe.

«Oma eesmärkide saavutamiseks on valitsus teinud ka keerulisemaid otsuseid, sealhulgas maksupoliitilisi muudatusi, mis on olnud iga valitsuse puhul rohkem või vähem vastuolulised,» ütles valitsuskommunikatsiooni direktor Urmas Seaver.

Uuringujuht Aivar Voog ütles, et rahulolust ei saa rääkida: rahva keskmine hinne on 2,73. Tõsi, sotsioloog nentis, et rahvas on alati kriitiline, mistõttu oleks üle kolme küündiv hinnang valitsusele juba hea. «Selleks et keskmine tuleks üle kolme, peab enamik hindeid olema neli-viis, aga kui vaadata valitsuskoalitsiooni summaarset reitingut, siis see on igal juhul halb. Rahulolematus on, ja kui vaadata erakondade reitinguid, siis on ikkagi madalseis,» rääkis ta.

Värske toetusküsitlus näitas, et märtsis toetas Reformierakonda 34,1 protsenti küsitletutest. Keskerakonna toetus oli 23,8 protsenti ning nende kannule on rebinud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 18,3-protsendise toetusega. Sotsiaaldemokraate toetas 10,6 protsenti küsitletutest ning kogu valitsuskoalitsiooni toetus koos Isamaa ja Res Publica Liiduga (IRL) oli kokku 38,5 protsenti.

«Selliseid perioode on hästi harva olnud, kui valitsuskoalitsiooni summaarne reiting on olnud alla 40 protsendi,» sõnas Voog. Madalseis, kus valitsuse toetus püsib sellisel tasemel, kestab kolmandat kuud.

«Tulemuses peegeldub viimaste kuude lauskriitika valitsuse tegevusele,» sõnas Voog, pidades silmas aktsiisipoliitikat, tulumaksureforme ja meedias kajastatud huvikonflikte.

Kõige kõrgema hinde viie palli skaalal (3,73) paneb valitsusele Keskerakonna valija, kõige madalama aga Reformierakonna valija, ent temagi hinne küündib vaid napilt üle kahe – 2,22. Pigem rahul on veel muukeelne elanikkond (keskmine hinne 3,3 palli), pensionärid (3,14) ning sotside toetajad (3,3). Rahulolematuse käes vaevlevad ka EKRE valijad (hinne 2,29), ettevõtjad (2,46), suurema tulu teenijad (2,56), mehed (2,53) ja noored (2,51). Eestlaste keskmine hinne valitsusele on muulaste 3,3 palli kõrval 2,48.

Lisaks küsiti vastajatelt, millise sõnaga nad peaminister Ratase valitsust iseloomustaksid. Ligi 16 protsendile on valitsus jätnud negatiivse üldmulje, mida väljendatakse sõnadega «ebastabiilne», «halb» või «nõrk». Peaaegu sama palju (14,5 protsenti) kirjeldab valitsust sõnadega «rutakas», «ebakindel» või «saamatu». Keskpäraseks hindab valitsust 11,6 protsenti ning positiivseks peab valitsuse kuvandit 10,6 protsenti vastajatest, kelle suust kostsid sõnad «hea» ja «toimiv».

«Need on sõnad, mis tulevad esimesena pähe seoses valitsusega,» selgitas Voog. Vastajatele ei antud omadussõnu ette.

«Keeruline on anda hinnangut küsitluse tulemustele, sealhulgas inimestelt kogutud positiivsete või negatiivsete hinnangute proportsioonidele, sest võrreldavat rahulolu-uuringut pole Kantar Emor varasemate valitsuste ajal ega ka praeguse valitsuse varasemal perioodil teinud,» sõnas valitsuskommunikatsiooni direktor Urmas Seaver ja lisas, et valitsus saab küsitlusest mõtteid, mida kõrva taha panna.

Seaver loetles, kuidas valitsuse prioriteetide seas on toetada nii lastega peresid kui ka raskemas olukorras ja madalama sissetulekuga inimesi.

«Oma eesmärkide saavutamiseks on valitsus teinud ka keerulisemaid otsuseid, sealhulgas maksupoliitilisi muudatusi, mis on olnud iga valitsuse puhul rohkem või vähem vastuolulised. Neid on tehtud nii valitsuse poliitika osana (näiteks vähendamaks alkoholitarbimist) kui ka selleks, et toetada valitsuse prioriteetide elluviimist (näiteks tagada madalama sissetulekuga inimeste kontole suurema tasu laekumine),» rääkis ta.

Seaveri sõnul võtab mitme tehtud otsuse mõju nägemine aega. «Valijad saavad valitsuse tööle kõige parema hinnangu anda siis, kui esmane arutelutorm on möödunud ning tulemusi on võimalik selgemalt hinnata,» märkis ta.

Jaanuari algul ütles peaminister Jüri Ratas usutluses ETV-le, et Postimehe poolt valitsuse viimase aasta tegevusele antud hindesse 2+ suhtub ta rahulikult ning see kannustab teda. Hinne 2+ iseloomustas läinud aastat, mida ilmestasid skandaalid ja mitme ministri väljavahetamine.

«Pluss on alati edasiminek. See kindlasti kannustab valitsust teha veel paremini ja, siiralt, teha veel tublimini,» ütles valitsusjuht.