Eesti Koorijuhtide Liidu pöördumine haridusministeeriumile: koorikultuuri ja laulupidude püsimajäämine on ohus

Laulupidu. Foto: Eero Vabamägi

Eesti Koorijuhtide Liit, Eesti Kooriühing, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning Eesti Muusikaõpetajate Liit kirjutasid Haridus- ja Teadusministeeriumile pöördumise pealkirjaga "Koorikultuuri ja laulupidude püsimajäämine on ohus." Selles möönatakse, et koori- ja orkestrijuhtide kogukond vananeb ning koori- ja orkestrijuhtide töö pole piisavalt tasustatud. 

Haridus- ja Teadusministeeriumile kirjutatud pöördumise koostasid ühiselt Eesti Koorijuhtide Liit, Eesti Kooriühing, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning Eesti Muusikaõpetajate Liit. 

Kirjas seisab, et laulupidude toimumise olulisim eeldus on aastast aastasse toimuv järjepidev töö koorilauljatega. Seda tööd teevad Eestis ​930​ koori- ja orkestrijuhti. 

2014. aasta üldlaulupeol esines ​33 025​ lauljat ja orkestranti, ​1046​ kollektiivi 2014. aasta üldlaulupeo kahel kontserdil lauluväljakul osales ​119 457​ piletiga pealtvaatajat ERR-i otseülekannet laulupeost vaatas ​166 000​ inimest.

930 inimest loovad iga päev seda, millest sajad tuhanded vaimustuvad.

Pöördumises loetleti üles raskused, millega koori- ja orkestrijuhid silmitsi seisavad.

Koori- ja orkestrijuhtide kogukond vananeb. Laulupeol esinejate juhendajatest on pooltel vanust üle 50 aasta. ​

Sellise trendi jätkudes pole piisavalt koori- ja orkestrijuhte, kes valmistaksid ette 2034. aasta peo. 

See omakorda tähendab riski, et 2034. aastal toimuv pidu ei suuda enam pakkuda seda, mida laulupeolt oodatakse ​– kõrgel tasemel ühislaulmist, mitmekesist repertuaari, kõikide kooriliikide esindatust. 

Eesmärgiks tuleb seada olukord, kus koori- või orkestrijuhi eriala on väärtustatud, sellel on väärikas palk ja piisav järelkasv. Täna oleme silmitsi faktiga, et ​koori- ja orkestrijuhi eriala tööturul ei eksisteeri​. 

Lahendused saavad sündida ​riigi, kohalike omavalitsuste ja vabakonna koostöös​. Täna algatatavad muudatused vajavad positiivse mõjuni jõudmiseks 5-10 aastat, seega​ alustada tuleb kohe. 

Kirjas toodi välja kaks peamist kitsaskohta, millega esmalt tegeleda, et tagada tänaseid laulupidusid kandva koorikultuuri jätkusuutlikkus:

1. Koori- ja orkestrijuhtide kogukond väheneb  ning puudub piisav järelkasv.
2. Koori- ja orkestrijuhtide töö ei ole piisavalt tasustatud ning tasu maksmise põhimõtted on ebaühtlased ja segased.

Kiri suunati kultuuriminister Indrek Saarele, haridus- ja teadusminister Mailis Repsile, riigihalduse minister Jaak Aabile ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimehele Aadu Mustale.

Täismahus pöördumist saab lugeda haridus- ja teadusministeeriumi avalikust dokumendiregistrist.